Valisin 4. teema, jahusin ja kirjutasin blablabla-d, sekka surasin kirjanduslikke näited, comme il faut.
A mis ma tegelt oleks tahtnud kirjutada? No vaatame:
Tänapäeva maailma hirmud
Noo mul naabritädi näiteks kardab ämblikku. Ma kardan ka. So what? Maailm ei karda ämblikku, sest maailm on niiiii suur ja ämblik nii pisi-pisi.
Inimesed on ilgelt vastutustundetud, nagu näiteks 1 klassivend, kes läks juba teist korda eksamiruumist välja, kuigi ma tahan kusele rämedalt ja tema ainult irvitab näkku. Sajaga kahju, et keegi ta tähelepanutaotlustest välja ei tee. Too bad. Idikas.
Aga põhimõtteliselt pooli asju pole mõtet karta, et juhtub, siis juhtub ja elu läheb edasi. Julge hundi rind on rasvane!!!
Oii ja just nüüd kui mõte jooksma hakkab tuleb keegi tagumisest reast ja loomulikult lohistab oma faking tuhvleid. Kontsaklõbin pole üldse nii häiriv. Tubli, mine välja ja jäägi sinna!
Ja lõpetuseks tsiteerides üht eesti kultuslaulu: "Olen tiigrikutsu ja maiiiii karda kedagi!"
Inimesed on ilgelt vastutustundetud, nagu näiteks 1 klassivend, kes läks juba teist korda eksamiruumist välja, kuigi ma tahan kusele rämedalt ja tema ainult irvitab näkku. Sajaga kahju, et keegi ta tähelepanutaotlustest välja ei tee. Too bad. Idikas.
Aga põhimõtteliselt pooli asju pole mõtet karta, et juhtub, siis juhtub ja elu läheb edasi. Julge hundi rind on rasvane!!!
Oii ja just nüüd kui mõte jooksma hakkab tuleb keegi tagumisest reast ja loomulikult lohistab oma faking tuhvleid. Kontsaklõbin pole üldse nii häiriv. Tubli, mine välja ja jäägi sinna!
Ja lõpetuseks tsiteerides üht eesti kultuslaulu: "Olen tiigrikutsu ja maiiiii karda kedagi!"