Eile tegin kooki. Lõppresultaat nägi välja midagi sellist, nagu oleks keegi suure panni peale maasikamoosi sisse ropsinud. Ühtlasi võin ilmselt patendeerida maailma kõige kõvema koogipõhjataina retsepti. Keskmine korralik betoonblokk on tõenäoliselt pehmem.
Aa muidu meil mehega sai 1,5 aastat kõrvuti tühja pandud. Koos tühja panna ja nolife'ida on ikka s*tta kanti etem kui soolot lasta. Tähistan loogika eksamiga. (sügaval mu sees kuskil on üks väike loogik peidus... vist)
Sunday, January 18, 2009
Saturday, January 10, 2009
PS
PS! kuna talv on nüüd ja ma käin moega kaasas, siis nüüdsest on mu blogi jälle moekas. Selle talve värv on sinine. Ja trendikas on käia erepunaste huultega.
Muinasjutud
Mulle meeldivad muinasjutud lapsest peale. Mitte need Disney tuhkatriinuvärgid vaid päris muinasjutud... et ikka kolm tarke eidekest ja seitse maad ja merd. Muinasjutud on ikka kajastanud inimeste teatavaid uskumusi ja tõekspidamisi, seda ka praegusel ajal.
Muinasjutt internetikommentaatorist.
Kord sündis väike laps. Talle pandi nimeks ikka korralik eestipärane nimi, mitte mingi Kevin. Kevin panevad lapsele nimeks ainult ebaintelligentsed inimesed, kes seebikaid vaatavad. Ja venelaste nimedest ei tasu üldse rääkida, neid on piiratu hulk - umbes 10 poistele ja 10 tüdrukutele. Väikese internetikommentaatori (edaspidi IK) vanemad olid väga intelligentsed. Nad rabasid pidevalt tööd, väikese palga eest ja rabelesid muidu ka kõigest väest, et oma perekond ära toita. Neil polnud väikese Ik jaoks seepärast eriti palju aega, aga IK arvates oli see hea, sest nii kasvas ta iseseisvaks ja korralikuks inimeseks juba varakult. Vahel nad lõid IK-d. Aga tagantjärele teab IK, et just sellepärast ta ongi nii korralikuks inimeseks kasvanud ja püüab nii kasvatada ka oma lapsi - ikka vitsaga. Kui väike IK koolis käis, siis austati õpetajaid. Mitte sellepärast, et ta oskas oma ainet hästi anda või oli muidu toreda iseloomuga. Teda austati ja kummardati sellepärast, et ta oli õpetaja. Üldse olid lapsed iseseivamad ja loovamad. Ja tolleaegses koolis ikka õpetati ka lapsi, mitte ei nämmutatud niisama nagu tänapäeval. Koolis oli õppimine au sees, mitte nagu praegu, et mida lollim, seda popim. Ja raamatuid lugesid kõik ka, mida aga kätte said, seda neelati. Vanemaid inimesi austati jäägitult ja neile ei vaieldud kunagi vastu. Ilma igasuguse kahtluseta on nad ju kõiges targemad ja nad teavad täpselt, et neil on alati õigus, sest nad on vanemad. Nad teadsid ka täpselt mida IK tahab. IK ei vaielnud kunagi vastu, sest ta sai aru, et ta on veel rumal. IK sai kätte oma kohustusliku keskhariduse ja läks pärast seda ülikooli. Sealt sai ta paberi oma suure tarkuse eest. Tänapäeva ülikool pole ikka see, mis ta siis oli, täna antakse pabereid niisama, ilma õppimiseta ja raha eest, arvab IK. Noored on laisad ja ei viitsi pingutada, miks muidu minnakse õppima pehmeid teadusi. Õige asi on ikka midagi praktilist ja kõrgema matemaatikaga seotut. Mis ajakirjandus? Kirjutama õpitakse ju koolis! Ja üleüldse on ajakirjanikud madalalaubalised ja harimatud. Sotsiaalteadused? Mingi mula... kas nende järelduste tarvis on siis vaja koolis käia? Ise ei saa aru või? IK teab täpselt, et ega haridust näitav paber haritust ei anna. Ta ise on igas mõttes haritud. Ta saab aru intelligentsetest naljadest. Noortele on naljakad ainult need naljad, mis on ameerikalikud. Tordiga näkku ja nalja nabani. IK noorusajal ikka osati komöödiat ka teha, intelligentselt. Tänapäeva naljad on ainult üks suur ropendamine ja pealegi veel ebasobivatel teemadel. Ja komöödiaseriaalid on nii alla käinud, et teada, kunas on õige aeg naerda, on publik taustaks naerma pandud. Ei, sellist asja IK nooruses polnud. Samamoodi noored ei joonud enne kui nad täisealiseks said. Ja siis osati ka kohe piiri pidada. Praeguseks on küll IK endisestest klassikaaslastest keskkoolipäevilt umbes kolmandik alkoholisõltlased, aga Ik teab, et see tuleneb suurest stressist, sest kapitalistlik ühiskond nõuab, et sul oleks parim auto ja parim maja ja reisid kanaaridele 2x aastas. IK ise ei ole alkohoolik. Sünnipäevadel on küll pudel viina per kärss, aga ega siis seda kõike ära jooda, ainult pool. Siiamaani osatakse piiri pidada. IK ise elab korteris ja autot tal pole. Sest tema ei tee tööd mitte selleks, et autoliisingut maksta, vaid sellepärast, et talle on tema töö südamelähedane. Ülemus on küll igavene harimatu siga, ei tea tööst midagi ja palk ka kehv, aga IK kannatab vapralt ära. Selle 4000 eest saab ta täpselt kõik maksud makstud ja söögi lauale. Rohkem tema hing ei ihaldagi. Milleks sinna välismaale puhkama sõita, kui Eestis on piisavalt ilusaid kohti? IK ei salli inimesi, kes töötavad raha pärast. No selleks, et endale mammonat kokku vedada. Ik teab, et ükskord sureme me niikuinii ja hauda raha kaasa võtta ei saa. Sellepärast elab ta tagasihoidlikult. IK on väga suur kunstiarmastaja. Muidugi mitte moodsa kunsti, see on seisneb ju peamiselt purkisittumises. Kuidas seda kunstiks saab pidada? Mismõttes neid kunstnikke toetatakse maksumaksja rahast? Tõelist kunsti ei osta tänapäeval enam teha. Ja üleüldse eelistab IK välismaist kunsti kodumaisele, mis sellest provintsikunstist ikka tahta - pole nägu ega tegu. IK lugemisarmastusest ei tasu üldse rääkida. Kroonika jutud loetud, võtab ta ette klassikute teosed. Uuemad raamatud ei tasu lugemist ära, need on mingi ropendamine ja kultuuritus. IK teab palju ka psühholoogiast. Kui naabrimees oma naist pettis, teadis IK kohe, et see tuleneb meestele lausa geenidesse programeeritud seemendamisvajadusest. Kui naabrimees naise ja lapsed maha jättis ning uue noore tibiga kokku kolis, sai IK kohe aru, et naine on ise süüdi, ei lasknud mehel rahulikult elada, tahtis ainult raha. Naabrimehe uus naine muidugi on kole - nii kleenuke teine. Korralikul naisel on ikka vormi ka - on kohti, kust kinni hoida, mitte pole miski nälginud kondibukett. Uus naine käib ööklubis. Fuih, seal käivad ainult lit*id ju.
IK teadmised on väga laialdased. Näiteks teab ta, et politsei teeb oma tööd halvasti, sest ei võta näpujälgi nagu CSI-s. Peaks ikka eeskuju võtma ju, seal saadakse kõik pätid kätte, mitte nagu meil siin, et 90% pääseb teatud organite saamatuse tõttu. Ja üleüldse on meie riigis olukord kehv, sest siin on pätiparadiis. Karistused on nii leebed ja kurjategijaid koheldakse kui ausaid inimesi. Kõik varastavad raha ja rikkaks saab ainult ebaausa äriga. Maksumaksjana on ta vihane ka sellepärast, et arstiabi on olematu. Näiteks IK- oli köha ja ta luges internetist, et see võib tulla kopsupõletikust. IK arst aga ütles, et kanna talvel salli, oled vähem haige. Kuigi IK kategooriliselt vereanalüüse, röntgenit ja ultraheli nõudis, arst talle seda ei võimaldanud. Nüüd on IK sellepärast vihane. IK läks viimases hädas nõia juurde ja sai abi.
IK ei salli inimesi, kes vinguvad, et neile töö eest piisavalt ei maksta. Otsigu siis uus töö. Ise koolis ei õppinud ja virisevad. Vaeseid ta ka ei salli - need on enamasti laisad ja ei viitsi tööd teha. IK teab, et siin riigis on elu väga halb. Ta läheks siit ära, aga ta leiab, et on selleks juba liiga vana. Muidu on IK nutikas inimene, parandab kodus kõike ise, mitte nagu noored, kes ei oska oma kätega enam midagi valmis teha.
Ja üleüldse...
Muinasjutt internetikommentaatorist.
Kord sündis väike laps. Talle pandi nimeks ikka korralik eestipärane nimi, mitte mingi Kevin. Kevin panevad lapsele nimeks ainult ebaintelligentsed inimesed, kes seebikaid vaatavad. Ja venelaste nimedest ei tasu üldse rääkida, neid on piiratu hulk - umbes 10 poistele ja 10 tüdrukutele. Väikese internetikommentaatori (edaspidi IK) vanemad olid väga intelligentsed. Nad rabasid pidevalt tööd, väikese palga eest ja rabelesid muidu ka kõigest väest, et oma perekond ära toita. Neil polnud väikese Ik jaoks seepärast eriti palju aega, aga IK arvates oli see hea, sest nii kasvas ta iseseisvaks ja korralikuks inimeseks juba varakult. Vahel nad lõid IK-d. Aga tagantjärele teab IK, et just sellepärast ta ongi nii korralikuks inimeseks kasvanud ja püüab nii kasvatada ka oma lapsi - ikka vitsaga. Kui väike IK koolis käis, siis austati õpetajaid. Mitte sellepärast, et ta oskas oma ainet hästi anda või oli muidu toreda iseloomuga. Teda austati ja kummardati sellepärast, et ta oli õpetaja. Üldse olid lapsed iseseivamad ja loovamad. Ja tolleaegses koolis ikka õpetati ka lapsi, mitte ei nämmutatud niisama nagu tänapäeval. Koolis oli õppimine au sees, mitte nagu praegu, et mida lollim, seda popim. Ja raamatuid lugesid kõik ka, mida aga kätte said, seda neelati. Vanemaid inimesi austati jäägitult ja neile ei vaieldud kunagi vastu. Ilma igasuguse kahtluseta on nad ju kõiges targemad ja nad teavad täpselt, et neil on alati õigus, sest nad on vanemad. Nad teadsid ka täpselt mida IK tahab. IK ei vaielnud kunagi vastu, sest ta sai aru, et ta on veel rumal. IK sai kätte oma kohustusliku keskhariduse ja läks pärast seda ülikooli. Sealt sai ta paberi oma suure tarkuse eest. Tänapäeva ülikool pole ikka see, mis ta siis oli, täna antakse pabereid niisama, ilma õppimiseta ja raha eest, arvab IK. Noored on laisad ja ei viitsi pingutada, miks muidu minnakse õppima pehmeid teadusi. Õige asi on ikka midagi praktilist ja kõrgema matemaatikaga seotut. Mis ajakirjandus? Kirjutama õpitakse ju koolis! Ja üleüldse on ajakirjanikud madalalaubalised ja harimatud. Sotsiaalteadused? Mingi mula... kas nende järelduste tarvis on siis vaja koolis käia? Ise ei saa aru või? IK teab täpselt, et ega haridust näitav paber haritust ei anna. Ta ise on igas mõttes haritud. Ta saab aru intelligentsetest naljadest. Noortele on naljakad ainult need naljad, mis on ameerikalikud. Tordiga näkku ja nalja nabani. IK noorusajal ikka osati komöödiat ka teha, intelligentselt. Tänapäeva naljad on ainult üks suur ropendamine ja pealegi veel ebasobivatel teemadel. Ja komöödiaseriaalid on nii alla käinud, et teada, kunas on õige aeg naerda, on publik taustaks naerma pandud. Ei, sellist asja IK nooruses polnud. Samamoodi noored ei joonud enne kui nad täisealiseks said. Ja siis osati ka kohe piiri pidada. Praeguseks on küll IK endisestest klassikaaslastest keskkoolipäevilt umbes kolmandik alkoholisõltlased, aga Ik teab, et see tuleneb suurest stressist, sest kapitalistlik ühiskond nõuab, et sul oleks parim auto ja parim maja ja reisid kanaaridele 2x aastas. IK ise ei ole alkohoolik. Sünnipäevadel on küll pudel viina per kärss, aga ega siis seda kõike ära jooda, ainult pool. Siiamaani osatakse piiri pidada. IK ise elab korteris ja autot tal pole. Sest tema ei tee tööd mitte selleks, et autoliisingut maksta, vaid sellepärast, et talle on tema töö südamelähedane. Ülemus on küll igavene harimatu siga, ei tea tööst midagi ja palk ka kehv, aga IK kannatab vapralt ära. Selle 4000 eest saab ta täpselt kõik maksud makstud ja söögi lauale. Rohkem tema hing ei ihaldagi. Milleks sinna välismaale puhkama sõita, kui Eestis on piisavalt ilusaid kohti? IK ei salli inimesi, kes töötavad raha pärast. No selleks, et endale mammonat kokku vedada. Ik teab, et ükskord sureme me niikuinii ja hauda raha kaasa võtta ei saa. Sellepärast elab ta tagasihoidlikult. IK on väga suur kunstiarmastaja. Muidugi mitte moodsa kunsti, see on seisneb ju peamiselt purkisittumises. Kuidas seda kunstiks saab pidada? Mismõttes neid kunstnikke toetatakse maksumaksja rahast? Tõelist kunsti ei osta tänapäeval enam teha. Ja üleüldse eelistab IK välismaist kunsti kodumaisele, mis sellest provintsikunstist ikka tahta - pole nägu ega tegu. IK lugemisarmastusest ei tasu üldse rääkida. Kroonika jutud loetud, võtab ta ette klassikute teosed. Uuemad raamatud ei tasu lugemist ära, need on mingi ropendamine ja kultuuritus. IK teab palju ka psühholoogiast. Kui naabrimees oma naist pettis, teadis IK kohe, et see tuleneb meestele lausa geenidesse programeeritud seemendamisvajadusest. Kui naabrimees naise ja lapsed maha jättis ning uue noore tibiga kokku kolis, sai IK kohe aru, et naine on ise süüdi, ei lasknud mehel rahulikult elada, tahtis ainult raha. Naabrimehe uus naine muidugi on kole - nii kleenuke teine. Korralikul naisel on ikka vormi ka - on kohti, kust kinni hoida, mitte pole miski nälginud kondibukett. Uus naine käib ööklubis. Fuih, seal käivad ainult lit*id ju.
IK teadmised on väga laialdased. Näiteks teab ta, et politsei teeb oma tööd halvasti, sest ei võta näpujälgi nagu CSI-s. Peaks ikka eeskuju võtma ju, seal saadakse kõik pätid kätte, mitte nagu meil siin, et 90% pääseb teatud organite saamatuse tõttu. Ja üleüldse on meie riigis olukord kehv, sest siin on pätiparadiis. Karistused on nii leebed ja kurjategijaid koheldakse kui ausaid inimesi. Kõik varastavad raha ja rikkaks saab ainult ebaausa äriga. Maksumaksjana on ta vihane ka sellepärast, et arstiabi on olematu. Näiteks IK- oli köha ja ta luges internetist, et see võib tulla kopsupõletikust. IK arst aga ütles, et kanna talvel salli, oled vähem haige. Kuigi IK kategooriliselt vereanalüüse, röntgenit ja ultraheli nõudis, arst talle seda ei võimaldanud. Nüüd on IK sellepärast vihane. IK läks viimases hädas nõia juurde ja sai abi.
IK ei salli inimesi, kes vinguvad, et neile töö eest piisavalt ei maksta. Otsigu siis uus töö. Ise koolis ei õppinud ja virisevad. Vaeseid ta ka ei salli - need on enamasti laisad ja ei viitsi tööd teha. IK teab, et siin riigis on elu väga halb. Ta läheks siit ära, aga ta leiab, et on selleks juba liiga vana. Muidu on IK nutikas inimene, parandab kodus kõike ise, mitte nagu noored, kes ei oska oma kätega enam midagi valmis teha.
Ja üleüldse...
Subscribe to:
Posts (Atom)