Wednesday, July 21, 2010

Blondeeritud piparkook

Ah miks mai kirjuta? Sest ma ei viibi eriti palju tsivilisatsioonis. Sel suvel pole ma üle 2 nädala kordagi ühes kohas veetnud, keskmiselt peatun ühes kohas 5 päeva. Raskendav asjaolu on ka internetiühendus, mis on rohkem mõtteline, kui reaalne ja nõuab head fantaasiat.

Praegu asun Harjumaal keset metsa. Siin on väike asula, paar suurt kortermaja ja mõned väiksemad. Tähelepanuväärne on see, et asulas on 2 poodi, milles saab mõlemas kaardiga maksta.
Eenivei. Millega sisustasid mu naabrid tänase öö? Jah, nad tõmbasid akna peal kanepit. Ärkasin öösel kanepilõhna peale ja lootsin, et ma hommikul ärgates pilves pole. Vist ei ole. Aga päris kindel ka ei saa olla.
Naabrid on muidu ka vinged. Ühel ööl ärkasin lillelõhna peale. See räige lillelehk, mida sisaldavad kõik pervollid, ace'id ja muu taoline. See kõrvetas mu nina limaskesta ja lasi sel arvata, et tuba on lilli täis. Ei olnud. Aga kust krt see aroom tuli ja miks ta kell 5 hommikul nii tugev oli, ei tea. Ühel teisel ööl ärkasin taas kella viie paiku. Sedakorda mängis keegi kitarri. Kes täpselt, on siiani selgusetuks jäänud.

Asun hetkel kortermaja viiendal korrusel. Mul on suurepärane vaade poele, mis on täpselt maja ees, ja bussipeatusele. Elu käib siin. Eriti parmuelu. Kevadel, kui ilmad soojaks läksid alustasid parmud oma suurprojektiga. Ehitis valmis umbes 2 päevaga ja ma ristisin selle Parmlaks. Ilma aknast vaatamata võin öelda, et praegu on Parmlas 4-7 inimest ja tarbitakse midagi, mis põleb. Parmla kujutab endast lauakest keskel ja pingikesi selle ümber. Muide, kohalikud parmud on väga korralikud. Taarat ega muud prügi ei vedele Parmla ümber kunagi, lõkkease vastab tuleohutusnõuetele ja isegi muru on niidetud!