pokerface

Sai siis vägitegu tehtud, ennast ületatud ja 2 korda ühe nädala jooksul klubis käidud. Esimene katse sai teoks eelmisel laupäeval. Tahtsime veel eriti kõvvid olla ja õhtu jooksul kahes klubis käia, aga ei läinud õnneks. Et hetkel on rotlusperiood ehk raha pole, siis olime ettenägelikult tasuta pääsemed hankinud, mis tähendab, et eriüritusele ei pääsenud. Pika plaanimise ja susserdamise peale õnnestus käia CT-s elu24 peol. See oli umbes sama räme kogemus nagu minu esimene ja viimane visiit Lõunakeskuse ostuööle. 90% klubikülastajatest moodustasid värskelt 18aastaseks saanud poiskõso ja neile vastavad puhast eesti maatõugu ülekaalulised naissoost pelmeenid. Mõnel pelmeenil oli õnnestunud end solaariumis praadida. Mõni värske täiskasvanud tillikandja oli suutnud tossude asemel kingad jalga panna. Minu sügav austus.
Alustuseks võtsime platsi diivanil ja jälgisime ümbrust. Mõned lapsed, kes paar õlut ära joonud, püüdsid teha nägu , et tegelt nad üldse ei jõlla ei minu ega mu sõbranna dekolteed. Fail. Katsin end kombekalt ridiküliga ja jõllitasin nende räpaseid jalatseid ja auklikke t-särke. DJ, kes oli oma õhtu hoolega ette valmistanud (ja tundus, et kogu tol õhtul mängitav muusikavalik oli sama hoolikalt CD-le kõrvetatud) mängis Lady GaGa - Pokerface´i. Läksime tantsima. Sain vaevalt 10 sekundit tantsupõrandal olla, kui lähedusse ilmus umbes 160cm pikk, õllekõhuga, kiilakas ja märkimisväärselt mitteligitõmbav kodanik. Alguses tiirutas ta lähedalolevate 16aastaste ümber. Siis teiste naiste ümber. Rõõmustasin, et ma ei olegi täna tropimagnet. Pöörasin näo temast eemale ja vaatasin ringi. Kui sõbranna poole pöörasin, siis ma sõbrannat ei näinud. Minu vaadet varjutas märkimisväärselt mitteligitõmbav kodanik, kes mulle alt üles vaatas, sest oli umbes 90kraadise nurga alla kummardunud, nägu minu poole. Ta säras ja püüdis mulle laulda. Jäin teda jõllitama. Pärast esmast hämmingut lükkasin ta käega kõrvale. Kodanik ei suutnud ilmselgelt vihjet tõlgendada ja jätkas oma hurmur-võrgutustantsu. See ei mõjunud. Ehk siis ta proovis veel. Lükkasin kõrvale. Ikka ei saanud aru. Lõpuks ignoreerisin. Siis saabus tema peale teadmine ja ta lasi jalga.
Üks kutt tegi eriti kiire paigaltvõtu ja kässariga kannaka, kui ma ilmutasin oma esimest ja tahtmatut irooniasööstu. Ta istus sama laua äärde, kus ma parajasti sõbrannaga jutustasin. Vaatas mulle otsa, ütles midagi ja minu küsiva ilme peale teatas, et ta kaotas oma sõbrad ära ja nüüd peab neile helistama. Ma vastasin "jaajah". Ilma mingi emotsioonita. Geelitukaga poiss vehkis oma telefoniga, ütles, et ma olen nii irooniline ja kadus rohelise triiksärgi (stiilselt eest lahti) lehvides.
Kui tantsisime, siis üks tüüp laval mängis mulle kujutletavat õhukitarri. Alguses püüdsin mitte välja teha. Kui asi juba ülekäte läks, jäin seisma ja vaatsin teda paar sekundit nagu pooletoobist. Irve tüübi näolt kadus sama kiirelt kui ta isegi.
Rohkem värvikaid tegelasi sellest õhtust ei meenu, kuigi oli ka paar tüüpi, kes püüdsid ette manada ilmet "ma olen su unistuste mees, mis siis et 18 ja 3 õlut joonud ja püsti ka ei püsi, aga ma olen nii kuradi pandav". Loomulikult käis sinna juurde püüe pingutada oma olematuid lihaseid, millet tulenevalt saabus soovitud näoilme asemel olen-meeleheitel-ja-stt-on-püksis-väljanägemine. No vähemalt nad üritasid.
Masendav.

Kolmapäeval oli parem. Klubis oli palju tudengeid ja keskmise klubikülastaja kehamassiindeks oli tubli languse teinud. Oli kahh karvaseid ja sulelisi, aga tundusid kergelt intelligentsemad. Kolmapäeval kohatud pokerface´i järgi hurmuritantsu teinud tüüpi ei olnud, küll aga oli kohal talle sarnane tüüp. Nad võiksid vabalt vennad olla. Sõbranna jäi teda nimelt korraks vaatama, sest ta oli uskumatult laiali oksaga ja jällegi märkimisväärselt mitteligitõmbav. Kiilakas õllekõhu ja lillelise triiksärgiga märkas õudusest tardunud pilku, seadis juba saali teisest otsast trajektoori meie poole ning maandus sõbranna käekoti otsas, ise entusiastlik nagu ameerika filmides nähtud paks ja rasvane kasutatud autode müüja. Sõbranna püüdis meeleheitlikult oma kotti mehe alt kätte saada. Mina keerasin pea nii palju kõrvale, kui diivan lubas. Olime mõlemad hämmastusest vait. Ei teagi kumb ta ära peletas - sõbranna killerpilk või minu viisakusžest. Igatahes kadus ta kiirelt.
Samuti nägime kolmapäeval kohatud lakutud soenguga blondi tüüpi. Tal oli valge pluus ja selle peale sätitud must vest. Kõrvas hiilgas bling-kõrvarõngas. Kindlasti oleks tal lööki 12aastaste coolide plikside seas, aga millegipärast ta meile eriti peale ei läinud. Kusjuures ta tundis meid ära, vähemalt sõbranna nii ütles. Mina ei teadnud midagi. Igatahes olime tunnistajaks võluvale stseenile. Nimelt seesama blond geelipea tegi laval tansulkat. Ilmselgelt on ta lihtsalt nii supercool tantsulõvi, et tavaline põrand talle ei sobi. Tõestamaks oma võlu ja vägevust astus ta lähedalasuva tibi juurde ja püüdis teeselda, et tantsib temaga. Seda märkas tibi fännklaab mingi veits põkima tüübi isikus, kes blondi poisikese lõdva randmega ja tuimalt lavalt alla lükkas. Blond ei saanud muidugi oma solvumist ja au teotamist vaka alla hoida... ta läks lavale ja ajas suled kohevile, otse teise kuti nina all. Nad olid tihedalt teineteise vastu liibunud, üritasid end nii õhku täis tõmmata, kui võimalik ja seisid seal niimoodi. Tibi tšillis niisama. Seekord kakluseks ei läinud. Ilmselt ei saanud nad hingatagi, sest esimene hingetõmme oleks tähendanud "lihasmassi" kriitilist vähenemist. Kui olekski kakluseks läinud, oleksin panustanud tibile. Tõenäoliselt oleks tibi lihtsalt mõlemile molli andnud ja oma õhtut jätkanud.
Aga üldiselt on jällegi liikvel uued külgelöömisvõtted. Esiteks teeseldakse sinuga tantsimist. Kui silmanähtavalt ja arusaadavalt tüüpe ignoreerid, siis see ei mõju. Ainus lahendus on vehkat teha. Mida kiiremini, seda parem. Teiseks "jalutatakse" sinu ja su sõbranna vahele ning asutakse innukalt kätega vehkima, ise samal ajal mõlemale lootusrikkaid pilke heites. Kui esimene kord õnneks ei lähe ja kuidagi õnnestub tropist vabaneda, peab taluma järgnevaid katseid. Katse võib aset leida ka sõprade abiga, st lennatakse karjaga peale. Unistuste mehed panevad käe ka külge - ei saa ju mööduda ilma teise kõhtu katsumata. Imelik muidugi, et meestest saab kauge kaarega mööda, ilma nende tagumikku puudutamata.

Aijouu

Tänane postitus läheb kõigile, kel on olnud oma isiklik "stalker". Sa heitsid talle kunagi kusagil ühe ähmase pilgu, mida tema tõlgendas kui igavese armastuse märki või midagi muud sellist. Nüüd on su telefon punane tema kõnedest ja/või sõnumitest. Püüd teda vältida nii virtuaalselt kui reaalselt ei paista kuidagi õnnestuvat...

Kunagi sai isegi ühe sellisega maid jagatud. Kogu lugu algas sellest, et üks tuttav meessoost isik, olgu ta nimeks edaspidi M., kutsus mind välja. Õhtul tiirutasime siis alustuseks 8-kohalise bussiga linnapeal ja külastasime erinevaid vaatamisväärsusi - Statoil, Pirogovi plats jne. Kui sellest tüdinesime, läksime edasi ühte korterisse, mida kaks tüüpi seltskonnast üürisid. Vist ei pea mainima, et ega see õhtu väga kaine ei olnud. Mingi aeg hakkas rahvas ära kukkuma. Mu oma voodi asus teises linnaotsas, seega väike jalutuskäik koju ei tulnud kõne alla. Võõras kohas magama ma üldiselt keeldun ja nii saigi öö veedetud köögitaburetil. Umbes 5 paiku hommikul kukkus ka viimane joodik. Mina istusin endiselt köögitaburetil ja tsättisin H-ga. Epic fail. Ma andsin talle ise, vabatahtlikult, oma telefoninumbri. Epic epic fail. Järmisel päeval pidi H. koos J-ga minema kuhugi Viljandimaale katust panema, hommikul viisid nad mu koju (see oli umbes 7 paiku). Õhtul ta helistas ja rääkis, et päev otsa sai tööd tehtud jne ja nüüd nad peavad seal katuse liigusid ja tegelt ta tahaks Tartus olla, et siis me saaksime välja minna ja oleks lahe. Nojah. Sel hetkel ma suhtusin temasse veel sõbralikult. Järgmisel hommikul ärkasin selle peale, et eksmees oli mu telefoni punaseks ajanud. Tal oli selline komme, et kui me pikka aega rääkinud ei olnud, siis saatis ta sõnumeid, uuris, kas mul juba mees on ja kuulas oma võimaluste suhtes maad. Nii ka seekord. Pärastlõunal helistas H., teatas pidulikult, et ta on nüüd Tartus ja õhtul võiks välja minna. Leppisime kokku, et lähme jalutame linnas. Edasisi muljed on siis kirja pandud umbes 3 päeva pärast seda jalutuskäiku:

Jalutuskäik ristiti kõigi inimeste, kes sellest tealikud olid, poolt romantiliseks. See oli kõike muud kui romantiline. Toomamäel algas asi sellega, et ronisime musumäele. Kutt on suitsetaja ja jala kõndima ei ole harjunud, seega tal oli kops koos kui me sinna jõudsime. Aga ta sattus mulle koguaeg liiga lähedale ja ma pidin teda pidevalt eemale käsutama. No sry, aga mul on oma privaattsoon ja sinna on väga vähestel asja. Temal on rangelt keelatud mulle lähemal kui meeter olla. Mitu korda üritas ta mul ümbert kinni võtta. Oleks ma halvas tujus olnud, oleks nendele üritustele järgnenud kohatu sõim, aga tema õnneks olin ma väga kannatlik. Okei, selle oleks võinud veel välja kannatada, aga sinna lisandusid läilad jutud sellest, kuidas ta armastust otsib ja et ta ei oleks eelmisel õhtu üldse tahtnud Karksis olla, vaid Tartus minuga. Ma tahtsin appi karjuda. Siis ta tunnistas, et päeval tahtis mulle veini ja juustuga külla tulla. Ma diagnoosisin tal kergelt õllese seisundi ja tahtsin minema joosta. Siis läks jutt sellele, et ta ei tahakski enam Rootsi tagasi minna. Üle-eelmisel päeval ta alles rääkis, kuidas ta tahaks Rootsi minna juba, et tööd teha, Eestis pidavat igav olema. Ma mainisin talle seda. Siis ta püüdis tähendusrikkalt öelda, et ta täna leidis põhjuse, miks siin parem on ja üritas mulle veel tähendusrikkamalt otsa vaadata. Ma manasin ette oma täiesti ükskõikse ja süüdimatu ilme ja küsisin, kas joomine hakkas meeldima. Selle peale ei tulnud enam midagi mõistlikku. Ma tüürisin kiirelt kodupoole. Ta saatis mu maja ette. Ma põgenesim kiirelt ukse suunas, ta jäi umbes 10meetrit eemale seisma. Küsis mu käest, kas ma nii lähengi minema. Ma vastasin posti küljes rippudes, et jah. Ta tahtis, et ma "korra sinna läheksin" ja üritas seda kavalat nägu tehes meeldivaks kutseks muuta. Ma naersin ja ütlesin tsau. Nüüd istun kodus ja loodan, et ma jätsin talle vastiku mõrra mulje, sest ma ei taha temaga enam tihedalt tegemist teha.
Eile ta helistas mulle. Ma ei võtnud vastu ja helistasin 2h pärast tagasi. Ta pakkus, et me võiks kokku saada, aga lõpuks sai leitud kompromiss, et ma helistan talle, kui mul igav hakkab. Et siis järgmised 2 aastat mul igav ei ole.
Kui me Rüütli tänaval jalutasime, siis ta ütles, et ma olen nii kuri ja ta ei oska enam midagi öelda, sest ma olevat iga asja peale ta paari lausega paika pannud. Ise ma seda ei märganud, aga no ju siis :D Palju õnne mulle konkreetsuse eest.

Ja nüüd ka kirss tordi peal: samal ajal, kui Toomemäel jalutasime, juhtus sinna ka mu eks. Mina teda ei näinud. Küll aga teavitas tema mind (sõnumiga loomulikul), et nägi meid romantilisel jalutuskäigul.

Eepos sai oma kuulsusetu lõpu umbes 3 päeva pärast seda jalutuskäiku. Ma vist ei pea mainima, et H helistas mulle iga päev umbes miljon korda. Viimane kord kui ta mulle helistas, olin parasjagu sõbrannat bussi peale saatmas. Istusin bussijaamas pingi peal ja sisisesin oma telefoni. Püüdsin seda teha võimalikult vaikselt ja talitsetult, aga ei tulnud hästi välja. H. sai lõpuks aru, et ma ei ole huvitatud. Sõbranna naeris, et ma suudan inimesi hääletooniga tappa. Eks pole pärast seda enam ühtegi sõnumit saatnud.

Ah jah

Lubasin siia panna ka uue kassipoja pildi. Tüübi nimi on Muri. (See nimi toob meelde kunagise klassitripi Venemaale, kus meie oma isehakanud McGyverid tekitasid bussi tahaotsa "barnõi puki" ja sellel seisis viin nimega "Murka".



Peaaegu.

Plaan

Püüan juba pikemat aega välja mõelda, kuidas mu laiskus tasutud saaks (Uusvanasõna "Töö tasub ära tulevikus, laiskus kohe praegu" ei lähe arvesse). Kõik on hea. Nüüd on vaja leida keegi, kes oleks nõus mulle pappi välja käima selle eest, mida ma kõige paremini oskan - laisklemine. Kuhu CV saatma peab?

Kuldne mark

Vene kommid on suht pandavad. Sain neid sünkariks poole kilo jagu. Kommid pole eriti märkimisväärsed, aga karbis oli boonusena 2000 rubla :D:D:D:D Aitäh, Annika!! :P

Oo lala, quelle famille!!*

*Tõlge: Oo, milline perekond!! Niisama: Kunagi ammu, kui umbes teises klassis käisin ja prantsuse keelt hakkasin õppima, siis see lause oli Leesi õpikus. Seda pidi harjutama. Õige hääletoon, häälekõrgus jne. Vanemad siiamaani irvitavad aeg-ajalt.

Aga...päev pärast jaani oli suguvõsakokkutulek. Arvata on, et see keeras pekki jaanijooma suuremad plaanid. Anyway, istusime ja sõime seal ja vaatasime üksteist - väga põnev oli eksole. Eile selgus, et suguvõsakokkutulekul patseerisid ringi 2 tsikki, üks neist mu sugulane, kes olid otsustanud lesbideks hakata. Üks neist näeb välja nagu mees ja teine on niisama veits mööda. Aga sisemine ilu on peamine ja seepärast on otsus väga mõistlik. Pole paha.

Naabrid on endale muretsenud järjekorras 3. siiami kassi. Seekord on tegemist kassipojaga, kes kardab kõike, tõenäoliselt ka enda varju. Tema avastusretked meie rõdule ja korterisse leiavad aset ühe täiskasvanud kassi silme all. Arvatavasti on ta kõik oma foobiad vana kassi tarkade õpetussõnade.. ok, õpetuskräunumisega omandanud. Pisike meenutab Kissi lauljat (ma päriselt ka panen varsti pildi üles), a ikka on armas.

A suvi on vist läbi saanud, õues on 14 kraadi sooja. "Sooja", sorry.

Vaimuvaene

Vähe sellest, et mõnda aega tagasi leidsin internetist pakkumise "konditsioneerid kuivadele juustele", sain täna valgustatuks ka kokakunsti alal - suutsin välja tuhnida vegetaarse pikkpoisi retsepti. Nagu nimigi ütleb, on tegemist udupeene "delikatessiga". Tõenäoliselt ma seda ei sööks, aga see selleks.

Eile sai üle hulga aja klubis käidud. Oh õudust, mis karvaseid ja sulelisi näha oli. Sain jälle kinnitust, et kainena ei tasu kluppi minna. Kohal olid ka Mullivee Vennaskonna liikmed. Et nendega lähemalt tuttavaks saada, pead sa olema kas blondiin või süsimustade juustega ja välja nägema, nagu kannataks sa anoreksia käes.
Kuidas neid ära tunda?
a) neil on triiksärk või liibuv T-särk. Ilmselgelt on tegemist vähemalt Armani särgiga. Triiksärk võib olla tihti ka tundmatut päritolu. T-särgi tuvastamisega ei pea vaeva nägema, sest Armani kiri kargab sulle juba klubi uksest sisse astudes näkku, isegi kui selle kandja kusagil seina taga asub.
b) Neil on kingad. Meeldiv on asja juures see, et enamasti on kingad puhtad ja korralikult viksitud - umbes 99% kordadest. Noorematel vennaskonna liimetel on kombeks pidada omavehl võistlust "Pikem ja kõrgem". Võistlus seisneb selles, kes suudab kanda pikemate ninadega kingi ja kelle kinganinad ulatuvad kõige kõrgemale. Märksõnaks tavainimestele olgu siin sarnasus keskaja moega.
c) Nende soeng on ohtra geeliga ära lakutud või pole neil üldse soengut. Ükski endast lugupidav Mullivee Vennaskonna liige ei aja tukka püsti või juukseid sassi, nii teevad ainult noored, kes pole veel vennaskonnas või need, kes kunagi vennaskonda ei saagi. Ilmselt näevad nad selle soengu tegemiseks rohkem vaeva kui keskmine naine endale soengut tehes.
d) Kui solaariumiga liialdavate naiste kohta öeldakse grillkanad, siis nemad on endale võtnud auväärse grillkuke tiitli... Ja kannavad seda au ja uhkusega.
e) Nad joovad mullivett. Aeg-ajalt lubatakse omale mõni siider. Mõned julgemad kasutavad joomiseks kõrt.
f) Mullivee Vennaskonna liikmed ei räägi võõraste naistega kunagi esimesena. Selline asi käiks neile au pihta. Nad on lihtsalt nii ilusad mehed, et naised peaksid nende ees siruli olema juba selle eest, et 1 neist on suvatsenud klubi uksest sisse astuda. Kui neil tekib huvi naise vastu, siis on lähenemiseks kasutatavad 2 taktikat. Esimene taktika on olla ilus ja saata naise suunas neid "saatuslikke" pilke. Tavainimene tõlgendaks seda jõllitamisena. Selle "saatusliku" pilgu, mis peaks märku andma, et sinust ollakse huvitatud, saateks käib spetsiaalne näoilme. Nad on seda pikalt treeninud - küll peegli ees, küll kaamera ees. Parimaid palasid võib leida reidipiltide seast. Ei tasu ehmatada, kui tüüp pildil näeb välja, nagu oleks keegi ta näo eriti vinge ja fikseeriva põrandalaki sisse kastnud, põsed kuklale klammerdanud või nagu oleks tal kolmandat aastat kõht kinni - see kõik on vaid selle nimel, et ilus olla. Teine viis on tiirutada valitud objekti ümber, aga mitte liiga lähedal. Muidu võib naisobjekt ekslikult arvata, et temaga tullakse rääkima või tantsima. Sellist asja ei saa vennaskonna liige endale lubada. Kiibitsemine võib toimuda ühe või mitme objekti ümber ning kesta peo algusest peo lõpuni.
g) Nad ei liigu kunagi üksi. Neid on vähemalt kaks. Vahepeal jaotavad nad suurema grupi väiksemateks rühmadeks, et tegevus efektiivsem oleks.

Ei pea vist mainima, et Mullivee Vennaskonna liikmed liituvad naisobjektiga koos elades Diivanikaunistuste Klubi liikmeteks. Elektripirni vahetamist pole mõtet loota ja hea oleks omada suuremaid soengugeelivarusid, et vältida hüsteeriat.