Sai siis vägitegu tehtud, ennast ületatud ja 2 korda ühe nädala jooksul klubis käidud. Esimene katse sai teoks eelmisel laupäeval. Tahtsime veel eriti kõvvid olla ja õhtu jooksul kahes klubis käia, aga ei läinud õnneks. Et hetkel on rotlusperiood ehk raha pole, siis olime ettenägelikult tasuta pääsemed hankinud, mis tähendab, et eriüritusele ei pääsenud. Pika plaanimise ja susserdamise peale õnnestus käia CT-s elu24 peol. See oli umbes sama räme kogemus nagu minu esimene ja viimane visiit Lõunakeskuse ostuööle. 90% klubikülastajatest moodustasid värskelt 18aastaseks saanud poiskõso ja neile vastavad puhast eesti maatõugu ülekaalulised naissoost pelmeenid. Mõnel pelmeenil oli õnnestunud end solaariumis praadida. Mõni värske täiskasvanud tillikandja oli suutnud tossude asemel kingad jalga panna. Minu sügav austus.
Alustuseks võtsime platsi diivanil ja jälgisime ümbrust. Mõned lapsed, kes paar õlut ära joonud, püüdsid teha nägu , et tegelt nad üldse ei jõlla ei minu ega mu sõbranna dekolteed. Fail. Katsin end kombekalt ridiküliga ja jõllitasin nende räpaseid jalatseid ja auklikke t-särke. DJ, kes oli oma õhtu hoolega ette valmistanud (ja tundus, et kogu tol õhtul mängitav muusikavalik oli sama hoolikalt CD-le kõrvetatud) mängis Lady GaGa - Pokerface´i. Läksime tantsima. Sain vaevalt 10 sekundit tantsupõrandal olla, kui lähedusse ilmus umbes 160cm pikk, õllekõhuga, kiilakas ja märkimisväärselt mitteligitõmbav kodanik. Alguses tiirutas ta lähedalolevate 16aastaste ümber. Siis teiste naiste ümber. Rõõmustasin, et ma ei olegi täna tropimagnet. Pöörasin näo temast eemale ja vaatasin ringi. Kui sõbranna poole pöörasin, siis ma sõbrannat ei näinud. Minu vaadet varjutas märkimisväärselt mitteligitõmbav kodanik, kes mulle alt üles vaatas, sest oli umbes 90kraadise nurga alla kummardunud, nägu minu poole. Ta säras ja püüdis mulle laulda. Jäin teda jõllitama. Pärast esmast hämmingut lükkasin ta käega kõrvale. Kodanik ei suutnud ilmselgelt vihjet tõlgendada ja jätkas oma hurmur-võrgutustantsu. See ei mõjunud. Ehk siis ta proovis veel. Lükkasin kõrvale. Ikka ei saanud aru. Lõpuks ignoreerisin. Siis saabus tema peale teadmine ja ta lasi jalga.
Üks kutt tegi eriti kiire paigaltvõtu ja kässariga kannaka, kui ma ilmutasin oma esimest ja tahtmatut irooniasööstu. Ta istus sama laua äärde, kus ma parajasti sõbrannaga jutustasin. Vaatas mulle otsa, ütles midagi ja minu küsiva ilme peale teatas, et ta kaotas oma sõbrad ära ja nüüd peab neile helistama. Ma vastasin "jaajah". Ilma mingi emotsioonita. Geelitukaga poiss vehkis oma telefoniga, ütles, et ma olen nii irooniline ja kadus rohelise triiksärgi (stiilselt eest lahti) lehvides.
Kui tantsisime, siis üks tüüp laval mängis mulle kujutletavat õhukitarri. Alguses püüdsin mitte välja teha. Kui asi juba ülekäte läks, jäin seisma ja vaatsin teda paar sekundit nagu pooletoobist. Irve tüübi näolt kadus sama kiirelt kui ta isegi.
Rohkem värvikaid tegelasi sellest õhtust ei meenu, kuigi oli ka paar tüüpi, kes püüdsid ette manada ilmet "ma olen su unistuste mees, mis siis et 18 ja 3 õlut joonud ja püsti ka ei püsi, aga ma olen nii kuradi pandav". Loomulikult käis sinna juurde püüe pingutada oma olematuid lihaseid, millet tulenevalt saabus soovitud näoilme asemel olen-meeleheitel-ja-stt-on-püksis-väljanägemine. No vähemalt nad üritasid.
Masendav.
Kolmapäeval oli parem. Klubis oli palju tudengeid ja keskmise klubikülastaja kehamassiindeks oli tubli languse teinud. Oli kahh karvaseid ja sulelisi, aga tundusid kergelt intelligentsemad. Kolmapäeval kohatud pokerface´i järgi hurmuritantsu teinud tüüpi ei olnud, küll aga oli kohal talle sarnane tüüp. Nad võiksid vabalt vennad olla. Sõbranna jäi teda nimelt korraks vaatama, sest ta oli uskumatult laiali oksaga ja jällegi märkimisväärselt mitteligitõmbav. Kiilakas õllekõhu ja lillelise triiksärgiga märkas õudusest tardunud pilku, seadis juba saali teisest otsast trajektoori meie poole ning maandus sõbranna käekoti otsas, ise entusiastlik nagu ameerika filmides nähtud paks ja rasvane kasutatud autode müüja. Sõbranna püüdis meeleheitlikult oma kotti mehe alt kätte saada. Mina keerasin pea nii palju kõrvale, kui diivan lubas. Olime mõlemad hämmastusest vait. Ei teagi kumb ta ära peletas - sõbranna killerpilk või minu viisakusžest. Igatahes kadus ta kiirelt.
Samuti nägime kolmapäeval kohatud lakutud soenguga blondi tüüpi. Tal oli valge pluus ja selle peale sätitud must vest. Kõrvas hiilgas bling-kõrvarõngas. Kindlasti oleks tal lööki 12aastaste coolide plikside seas, aga millegipärast ta meile eriti peale ei läinud. Kusjuures ta tundis meid ära, vähemalt sõbranna nii ütles. Mina ei teadnud midagi. Igatahes olime tunnistajaks võluvale stseenile. Nimelt seesama blond geelipea tegi laval tansulkat. Ilmselgelt on ta lihtsalt nii supercool tantsulõvi, et tavaline põrand talle ei sobi. Tõestamaks oma võlu ja vägevust astus ta lähedalasuva tibi juurde ja püüdis teeselda, et tantsib temaga. Seda märkas tibi fännklaab mingi veits põkima tüübi isikus, kes blondi poisikese lõdva randmega ja tuimalt lavalt alla lükkas. Blond ei saanud muidugi oma solvumist ja au teotamist vaka alla hoida... ta läks lavale ja ajas suled kohevile, otse teise kuti nina all. Nad olid tihedalt teineteise vastu liibunud, üritasid end nii õhku täis tõmmata, kui võimalik ja seisid seal niimoodi. Tibi tšillis niisama. Seekord kakluseks ei läinud. Ilmselt ei saanud nad hingatagi, sest esimene hingetõmme oleks tähendanud "lihasmassi" kriitilist vähenemist. Kui olekski kakluseks läinud, oleksin panustanud tibile. Tõenäoliselt oleks tibi lihtsalt mõlemile molli andnud ja oma õhtut jätkanud.
Aga üldiselt on jällegi liikvel uued külgelöömisvõtted. Esiteks teeseldakse sinuga tantsimist. Kui silmanähtavalt ja arusaadavalt tüüpe ignoreerid, siis see ei mõju. Ainus lahendus on vehkat teha. Mida kiiremini, seda parem. Teiseks "jalutatakse" sinu ja su sõbranna vahele ning asutakse innukalt kätega vehkima, ise samal ajal mõlemale lootusrikkaid pilke heites. Kui esimene kord õnneks ei lähe ja kuidagi õnnestub tropist vabaneda, peab taluma järgnevaid katseid. Katse võib aset leida ka sõprade abiga, st lennatakse karjaga peale. Unistuste mehed panevad käe ka külge - ei saa ju mööduda ilma teise kõhtu katsumata. Imelik muidugi, et meestest saab kauge kaarega mööda, ilma nende tagumikku puudutamata.
Sunday, November 15, 2009
Sunday, September 6, 2009
Aijouu
Tänane postitus läheb kõigile, kel on olnud oma isiklik "stalker". Sa heitsid talle kunagi kusagil ühe ähmase pilgu, mida tema tõlgendas kui igavese armastuse märki või midagi muud sellist. Nüüd on su telefon punane tema kõnedest ja/või sõnumitest. Püüd teda vältida nii virtuaalselt kui reaalselt ei paista kuidagi õnnestuvat...
Kunagi sai isegi ühe sellisega maid jagatud. Kogu lugu algas sellest, et üks tuttav meessoost isik, olgu ta nimeks edaspidi M., kutsus mind välja. Õhtul tiirutasime siis alustuseks 8-kohalise bussiga linnapeal ja külastasime erinevaid vaatamisväärsusi - Statoil, Pirogovi plats jne. Kui sellest tüdinesime, läksime edasi ühte korterisse, mida kaks tüüpi seltskonnast üürisid. Vist ei pea mainima, et ega see õhtu väga kaine ei olnud. Mingi aeg hakkas rahvas ära kukkuma. Mu oma voodi asus teises linnaotsas, seega väike jalutuskäik koju ei tulnud kõne alla. Võõras kohas magama ma üldiselt keeldun ja nii saigi öö veedetud köögitaburetil. Umbes 5 paiku hommikul kukkus ka viimane joodik. Mina istusin endiselt köögitaburetil ja tsättisin H-ga. Epic fail. Ma andsin talle ise, vabatahtlikult, oma telefoninumbri. Epic epic fail. Järmisel päeval pidi H. koos J-ga minema kuhugi Viljandimaale katust panema, hommikul viisid nad mu koju (see oli umbes 7 paiku). Õhtul ta helistas ja rääkis, et päev otsa sai tööd tehtud jne ja nüüd nad peavad seal katuse liigusid ja tegelt ta tahaks Tartus olla, et siis me saaksime välja minna ja oleks lahe. Nojah. Sel hetkel ma suhtusin temasse veel sõbralikult. Järgmisel hommikul ärkasin selle peale, et eksmees oli mu telefoni punaseks ajanud. Tal oli selline komme, et kui me pikka aega rääkinud ei olnud, siis saatis ta sõnumeid, uuris, kas mul juba mees on ja kuulas oma võimaluste suhtes maad. Nii ka seekord. Pärastlõunal helistas H., teatas pidulikult, et ta on nüüd Tartus ja õhtul võiks välja minna. Leppisime kokku, et lähme jalutame linnas. Edasisi muljed on siis kirja pandud umbes 3 päeva pärast seda jalutuskäiku:
Jalutuskäik ristiti kõigi inimeste, kes sellest tealikud olid, poolt romantiliseks. See oli kõike muud kui romantiline. Toomamäel algas asi sellega, et ronisime musumäele. Kutt on suitsetaja ja jala kõndima ei ole harjunud, seega tal oli kops koos kui me sinna jõudsime. Aga ta sattus mulle koguaeg liiga lähedale ja ma pidin teda pidevalt eemale käsutama. No sry, aga mul on oma privaattsoon ja sinna on väga vähestel asja. Temal on rangelt keelatud mulle lähemal kui meeter olla. Mitu korda üritas ta mul ümbert kinni võtta. Oleks ma halvas tujus olnud, oleks nendele üritustele järgnenud kohatu sõim, aga tema õnneks olin ma väga kannatlik. Okei, selle oleks võinud veel välja kannatada, aga sinna lisandusid läilad jutud sellest, kuidas ta armastust otsib ja et ta ei oleks eelmisel õhtu üldse tahtnud Karksis olla, vaid Tartus minuga. Ma tahtsin appi karjuda. Siis ta tunnistas, et päeval tahtis mulle veini ja juustuga külla tulla. Ma diagnoosisin tal kergelt õllese seisundi ja tahtsin minema joosta. Siis läks jutt sellele, et ta ei tahakski enam Rootsi tagasi minna. Üle-eelmisel päeval ta alles rääkis, kuidas ta tahaks Rootsi minna juba, et tööd teha, Eestis pidavat igav olema. Ma mainisin talle seda. Siis ta püüdis tähendusrikkalt öelda, et ta täna leidis põhjuse, miks siin parem on ja üritas mulle veel tähendusrikkamalt otsa vaadata. Ma manasin ette oma täiesti ükskõikse ja süüdimatu ilme ja küsisin, kas joomine hakkas meeldima. Selle peale ei tulnud enam midagi mõistlikku. Ma tüürisin kiirelt kodupoole. Ta saatis mu maja ette. Ma põgenesim kiirelt ukse suunas, ta jäi umbes 10meetrit eemale seisma. Küsis mu käest, kas ma nii lähengi minema. Ma vastasin posti küljes rippudes, et jah. Ta tahtis, et ma "korra sinna läheksin" ja üritas seda kavalat nägu tehes meeldivaks kutseks muuta. Ma naersin ja ütlesin tsau. Nüüd istun kodus ja loodan, et ma jätsin talle vastiku mõrra mulje, sest ma ei taha temaga enam tihedalt tegemist teha.
Eile ta helistas mulle. Ma ei võtnud vastu ja helistasin 2h pärast tagasi. Ta pakkus, et me võiks kokku saada, aga lõpuks sai leitud kompromiss, et ma helistan talle, kui mul igav hakkab. Et siis järgmised 2 aastat mul igav ei ole.
Kui me Rüütli tänaval jalutasime, siis ta ütles, et ma olen nii kuri ja ta ei oska enam midagi öelda, sest ma olevat iga asja peale ta paari lausega paika pannud. Ise ma seda ei märganud, aga no ju siis :D Palju õnne mulle konkreetsuse eest.
Ja nüüd ka kirss tordi peal: samal ajal, kui Toomemäel jalutasime, juhtus sinna ka mu eks. Mina teda ei näinud. Küll aga teavitas tema mind (sõnumiga loomulikul), et nägi meid romantilisel jalutuskäigul.
Eepos sai oma kuulsusetu lõpu umbes 3 päeva pärast seda jalutuskäiku. Ma vist ei pea mainima, et H helistas mulle iga päev umbes miljon korda. Viimane kord kui ta mulle helistas, olin parasjagu sõbrannat bussi peale saatmas. Istusin bussijaamas pingi peal ja sisisesin oma telefoni. Püüdsin seda teha võimalikult vaikselt ja talitsetult, aga ei tulnud hästi välja. H. sai lõpuks aru, et ma ei ole huvitatud. Sõbranna naeris, et ma suudan inimesi hääletooniga tappa. Eks pole pärast seda enam ühtegi sõnumit saatnud.
Kunagi sai isegi ühe sellisega maid jagatud. Kogu lugu algas sellest, et üks tuttav meessoost isik, olgu ta nimeks edaspidi M., kutsus mind välja. Õhtul tiirutasime siis alustuseks 8-kohalise bussiga linnapeal ja külastasime erinevaid vaatamisväärsusi - Statoil, Pirogovi plats jne. Kui sellest tüdinesime, läksime edasi ühte korterisse, mida kaks tüüpi seltskonnast üürisid. Vist ei pea mainima, et ega see õhtu väga kaine ei olnud. Mingi aeg hakkas rahvas ära kukkuma. Mu oma voodi asus teises linnaotsas, seega väike jalutuskäik koju ei tulnud kõne alla. Võõras kohas magama ma üldiselt keeldun ja nii saigi öö veedetud köögitaburetil. Umbes 5 paiku hommikul kukkus ka viimane joodik. Mina istusin endiselt köögitaburetil ja tsättisin H-ga. Epic fail. Ma andsin talle ise, vabatahtlikult, oma telefoninumbri. Epic epic fail. Järmisel päeval pidi H. koos J-ga minema kuhugi Viljandimaale katust panema, hommikul viisid nad mu koju (see oli umbes 7 paiku). Õhtul ta helistas ja rääkis, et päev otsa sai tööd tehtud jne ja nüüd nad peavad seal katuse liigusid ja tegelt ta tahaks Tartus olla, et siis me saaksime välja minna ja oleks lahe. Nojah. Sel hetkel ma suhtusin temasse veel sõbralikult. Järgmisel hommikul ärkasin selle peale, et eksmees oli mu telefoni punaseks ajanud. Tal oli selline komme, et kui me pikka aega rääkinud ei olnud, siis saatis ta sõnumeid, uuris, kas mul juba mees on ja kuulas oma võimaluste suhtes maad. Nii ka seekord. Pärastlõunal helistas H., teatas pidulikult, et ta on nüüd Tartus ja õhtul võiks välja minna. Leppisime kokku, et lähme jalutame linnas. Edasisi muljed on siis kirja pandud umbes 3 päeva pärast seda jalutuskäiku:
Jalutuskäik ristiti kõigi inimeste, kes sellest tealikud olid, poolt romantiliseks. See oli kõike muud kui romantiline. Toomamäel algas asi sellega, et ronisime musumäele. Kutt on suitsetaja ja jala kõndima ei ole harjunud, seega tal oli kops koos kui me sinna jõudsime. Aga ta sattus mulle koguaeg liiga lähedale ja ma pidin teda pidevalt eemale käsutama. No sry, aga mul on oma privaattsoon ja sinna on väga vähestel asja. Temal on rangelt keelatud mulle lähemal kui meeter olla. Mitu korda üritas ta mul ümbert kinni võtta. Oleks ma halvas tujus olnud, oleks nendele üritustele järgnenud kohatu sõim, aga tema õnneks olin ma väga kannatlik. Okei, selle oleks võinud veel välja kannatada, aga sinna lisandusid läilad jutud sellest, kuidas ta armastust otsib ja et ta ei oleks eelmisel õhtu üldse tahtnud Karksis olla, vaid Tartus minuga. Ma tahtsin appi karjuda. Siis ta tunnistas, et päeval tahtis mulle veini ja juustuga külla tulla. Ma diagnoosisin tal kergelt õllese seisundi ja tahtsin minema joosta. Siis läks jutt sellele, et ta ei tahakski enam Rootsi tagasi minna. Üle-eelmisel päeval ta alles rääkis, kuidas ta tahaks Rootsi minna juba, et tööd teha, Eestis pidavat igav olema. Ma mainisin talle seda. Siis ta püüdis tähendusrikkalt öelda, et ta täna leidis põhjuse, miks siin parem on ja üritas mulle veel tähendusrikkamalt otsa vaadata. Ma manasin ette oma täiesti ükskõikse ja süüdimatu ilme ja küsisin, kas joomine hakkas meeldima. Selle peale ei tulnud enam midagi mõistlikku. Ma tüürisin kiirelt kodupoole. Ta saatis mu maja ette. Ma põgenesim kiirelt ukse suunas, ta jäi umbes 10meetrit eemale seisma. Küsis mu käest, kas ma nii lähengi minema. Ma vastasin posti küljes rippudes, et jah. Ta tahtis, et ma "korra sinna läheksin" ja üritas seda kavalat nägu tehes meeldivaks kutseks muuta. Ma naersin ja ütlesin tsau. Nüüd istun kodus ja loodan, et ma jätsin talle vastiku mõrra mulje, sest ma ei taha temaga enam tihedalt tegemist teha.
Eile ta helistas mulle. Ma ei võtnud vastu ja helistasin 2h pärast tagasi. Ta pakkus, et me võiks kokku saada, aga lõpuks sai leitud kompromiss, et ma helistan talle, kui mul igav hakkab. Et siis järgmised 2 aastat mul igav ei ole.
Kui me Rüütli tänaval jalutasime, siis ta ütles, et ma olen nii kuri ja ta ei oska enam midagi öelda, sest ma olevat iga asja peale ta paari lausega paika pannud. Ise ma seda ei märganud, aga no ju siis :D Palju õnne mulle konkreetsuse eest.
Ja nüüd ka kirss tordi peal: samal ajal, kui Toomemäel jalutasime, juhtus sinna ka mu eks. Mina teda ei näinud. Küll aga teavitas tema mind (sõnumiga loomulikul), et nägi meid romantilisel jalutuskäigul.
Eepos sai oma kuulsusetu lõpu umbes 3 päeva pärast seda jalutuskäiku. Ma vist ei pea mainima, et H helistas mulle iga päev umbes miljon korda. Viimane kord kui ta mulle helistas, olin parasjagu sõbrannat bussi peale saatmas. Istusin bussijaamas pingi peal ja sisisesin oma telefoni. Püüdsin seda teha võimalikult vaikselt ja talitsetult, aga ei tulnud hästi välja. H. sai lõpuks aru, et ma ei ole huvitatud. Sõbranna naeris, et ma suudan inimesi hääletooniga tappa. Eks pole pärast seda enam ühtegi sõnumit saatnud.
Tuesday, August 18, 2009
Ah jah
Lubasin siia panna ka uue kassipoja pildi. Tüübi nimi on Muri. (See nimi toob meelde kunagise klassitripi Venemaale, kus meie oma isehakanud McGyverid tekitasid bussi tahaotsa "barnõi puki" ja sellel seisis viin nimega "Murka".
Peaaegu.
Peaaegu.
Plaan
Püüan juba pikemat aega välja mõelda, kuidas mu laiskus tasutud saaks (Uusvanasõna "Töö tasub ära tulevikus, laiskus kohe praegu" ei lähe arvesse). Kõik on hea. Nüüd on vaja leida keegi, kes oleks nõus mulle pappi välja käima selle eest, mida ma kõige paremini oskan - laisklemine. Kuhu CV saatma peab?
Thursday, August 13, 2009
Kuldne mark
Vene kommid on suht pandavad. Sain neid sünkariks poole kilo jagu. Kommid pole eriti märkimisväärsed, aga karbis oli boonusena 2000 rubla :D:D:D:D Aitäh, Annika!! :P
Monday, July 6, 2009
Oo lala, quelle famille!!*
*Tõlge: Oo, milline perekond!! Niisama: Kunagi ammu, kui umbes teises klassis käisin ja prantsuse keelt hakkasin õppima, siis see lause oli Leesi õpikus. Seda pidi harjutama. Õige hääletoon, häälekõrgus jne. Vanemad siiamaani irvitavad aeg-ajalt.
Aga...päev pärast jaani oli suguvõsakokkutulek. Arvata on, et see keeras pekki jaanijooma suuremad plaanid. Anyway, istusime ja sõime seal ja vaatasime üksteist - väga põnev oli eksole. Eile selgus, et suguvõsakokkutulekul patseerisid ringi 2 tsikki, üks neist mu sugulane, kes olid otsustanud lesbideks hakata. Üks neist näeb välja nagu mees ja teine on niisama veits mööda. Aga sisemine ilu on peamine ja seepärast on otsus väga mõistlik. Pole paha.
Naabrid on endale muretsenud järjekorras 3. siiami kassi. Seekord on tegemist kassipojaga, kes kardab kõike, tõenäoliselt ka enda varju. Tema avastusretked meie rõdule ja korterisse leiavad aset ühe täiskasvanud kassi silme all. Arvatavasti on ta kõik oma foobiad vana kassi tarkade õpetussõnade.. ok, õpetuskräunumisega omandanud. Pisike meenutab Kissi lauljat (ma päriselt ka panen varsti pildi üles), a ikka on armas.
A suvi on vist läbi saanud, õues on 14 kraadi sooja. "Sooja", sorry.
Aga...päev pärast jaani oli suguvõsakokkutulek. Arvata on, et see keeras pekki jaanijooma suuremad plaanid. Anyway, istusime ja sõime seal ja vaatasime üksteist - väga põnev oli eksole. Eile selgus, et suguvõsakokkutulekul patseerisid ringi 2 tsikki, üks neist mu sugulane, kes olid otsustanud lesbideks hakata. Üks neist näeb välja nagu mees ja teine on niisama veits mööda. Aga sisemine ilu on peamine ja seepärast on otsus väga mõistlik. Pole paha.
Naabrid on endale muretsenud järjekorras 3. siiami kassi. Seekord on tegemist kassipojaga, kes kardab kõike, tõenäoliselt ka enda varju. Tema avastusretked meie rõdule ja korterisse leiavad aset ühe täiskasvanud kassi silme all. Arvatavasti on ta kõik oma foobiad vana kassi tarkade õpetussõnade.. ok, õpetuskräunumisega omandanud. Pisike meenutab Kissi lauljat (ma päriselt ka panen varsti pildi üles), a ikka on armas.
A suvi on vist läbi saanud, õues on 14 kraadi sooja. "Sooja", sorry.
Friday, June 19, 2009
Vaimuvaene
Vähe sellest, et mõnda aega tagasi leidsin internetist pakkumise "konditsioneerid kuivadele juustele", sain täna valgustatuks ka kokakunsti alal - suutsin välja tuhnida vegetaarse pikkpoisi retsepti. Nagu nimigi ütleb, on tegemist udupeene "delikatessiga". Tõenäoliselt ma seda ei sööks, aga see selleks.
Eile sai üle hulga aja klubis käidud. Oh õudust, mis karvaseid ja sulelisi näha oli. Sain jälle kinnitust, et kainena ei tasu kluppi minna. Kohal olid ka Mullivee Vennaskonna liikmed. Et nendega lähemalt tuttavaks saada, pead sa olema kas blondiin või süsimustade juustega ja välja nägema, nagu kannataks sa anoreksia käes.
Kuidas neid ära tunda?
a) neil on triiksärk või liibuv T-särk. Ilmselgelt on tegemist vähemalt Armani särgiga. Triiksärk võib olla tihti ka tundmatut päritolu. T-särgi tuvastamisega ei pea vaeva nägema, sest Armani kiri kargab sulle juba klubi uksest sisse astudes näkku, isegi kui selle kandja kusagil seina taga asub.
b) Neil on kingad. Meeldiv on asja juures see, et enamasti on kingad puhtad ja korralikult viksitud - umbes 99% kordadest. Noorematel vennaskonna liimetel on kombeks pidada omavehl võistlust "Pikem ja kõrgem". Võistlus seisneb selles, kes suudab kanda pikemate ninadega kingi ja kelle kinganinad ulatuvad kõige kõrgemale. Märksõnaks tavainimestele olgu siin sarnasus keskaja moega.
c) Nende soeng on ohtra geeliga ära lakutud või pole neil üldse soengut. Ükski endast lugupidav Mullivee Vennaskonna liige ei aja tukka püsti või juukseid sassi, nii teevad ainult noored, kes pole veel vennaskonnas või need, kes kunagi vennaskonda ei saagi. Ilmselt näevad nad selle soengu tegemiseks rohkem vaeva kui keskmine naine endale soengut tehes.
d) Kui solaariumiga liialdavate naiste kohta öeldakse grillkanad, siis nemad on endale võtnud auväärse grillkuke tiitli... Ja kannavad seda au ja uhkusega.
e) Nad joovad mullivett. Aeg-ajalt lubatakse omale mõni siider. Mõned julgemad kasutavad joomiseks kõrt.
f) Mullivee Vennaskonna liikmed ei räägi võõraste naistega kunagi esimesena. Selline asi käiks neile au pihta. Nad on lihtsalt nii ilusad mehed, et naised peaksid nende ees siruli olema juba selle eest, et 1 neist on suvatsenud klubi uksest sisse astuda. Kui neil tekib huvi naise vastu, siis on lähenemiseks kasutatavad 2 taktikat. Esimene taktika on olla ilus ja saata naise suunas neid "saatuslikke" pilke. Tavainimene tõlgendaks seda jõllitamisena. Selle "saatusliku" pilgu, mis peaks märku andma, et sinust ollakse huvitatud, saateks käib spetsiaalne näoilme. Nad on seda pikalt treeninud - küll peegli ees, küll kaamera ees. Parimaid palasid võib leida reidipiltide seast. Ei tasu ehmatada, kui tüüp pildil näeb välja, nagu oleks keegi ta näo eriti vinge ja fikseeriva põrandalaki sisse kastnud, põsed kuklale klammerdanud või nagu oleks tal kolmandat aastat kõht kinni - see kõik on vaid selle nimel, et ilus olla. Teine viis on tiirutada valitud objekti ümber, aga mitte liiga lähedal. Muidu võib naisobjekt ekslikult arvata, et temaga tullakse rääkima või tantsima. Sellist asja ei saa vennaskonna liige endale lubada. Kiibitsemine võib toimuda ühe või mitme objekti ümber ning kesta peo algusest peo lõpuni.
g) Nad ei liigu kunagi üksi. Neid on vähemalt kaks. Vahepeal jaotavad nad suurema grupi väiksemateks rühmadeks, et tegevus efektiivsem oleks.
Ei pea vist mainima, et Mullivee Vennaskonna liikmed liituvad naisobjektiga koos elades Diivanikaunistuste Klubi liikmeteks. Elektripirni vahetamist pole mõtet loota ja hea oleks omada suuremaid soengugeelivarusid, et vältida hüsteeriat.
Eile sai üle hulga aja klubis käidud. Oh õudust, mis karvaseid ja sulelisi näha oli. Sain jälle kinnitust, et kainena ei tasu kluppi minna. Kohal olid ka Mullivee Vennaskonna liikmed. Et nendega lähemalt tuttavaks saada, pead sa olema kas blondiin või süsimustade juustega ja välja nägema, nagu kannataks sa anoreksia käes.
Kuidas neid ära tunda?
a) neil on triiksärk või liibuv T-särk. Ilmselgelt on tegemist vähemalt Armani särgiga. Triiksärk võib olla tihti ka tundmatut päritolu. T-särgi tuvastamisega ei pea vaeva nägema, sest Armani kiri kargab sulle juba klubi uksest sisse astudes näkku, isegi kui selle kandja kusagil seina taga asub.
b) Neil on kingad. Meeldiv on asja juures see, et enamasti on kingad puhtad ja korralikult viksitud - umbes 99% kordadest. Noorematel vennaskonna liimetel on kombeks pidada omavehl võistlust "Pikem ja kõrgem". Võistlus seisneb selles, kes suudab kanda pikemate ninadega kingi ja kelle kinganinad ulatuvad kõige kõrgemale. Märksõnaks tavainimestele olgu siin sarnasus keskaja moega.
c) Nende soeng on ohtra geeliga ära lakutud või pole neil üldse soengut. Ükski endast lugupidav Mullivee Vennaskonna liige ei aja tukka püsti või juukseid sassi, nii teevad ainult noored, kes pole veel vennaskonnas või need, kes kunagi vennaskonda ei saagi. Ilmselt näevad nad selle soengu tegemiseks rohkem vaeva kui keskmine naine endale soengut tehes.
d) Kui solaariumiga liialdavate naiste kohta öeldakse grillkanad, siis nemad on endale võtnud auväärse grillkuke tiitli... Ja kannavad seda au ja uhkusega.
e) Nad joovad mullivett. Aeg-ajalt lubatakse omale mõni siider. Mõned julgemad kasutavad joomiseks kõrt.
f) Mullivee Vennaskonna liikmed ei räägi võõraste naistega kunagi esimesena. Selline asi käiks neile au pihta. Nad on lihtsalt nii ilusad mehed, et naised peaksid nende ees siruli olema juba selle eest, et 1 neist on suvatsenud klubi uksest sisse astuda. Kui neil tekib huvi naise vastu, siis on lähenemiseks kasutatavad 2 taktikat. Esimene taktika on olla ilus ja saata naise suunas neid "saatuslikke" pilke. Tavainimene tõlgendaks seda jõllitamisena. Selle "saatusliku" pilgu, mis peaks märku andma, et sinust ollakse huvitatud, saateks käib spetsiaalne näoilme. Nad on seda pikalt treeninud - küll peegli ees, küll kaamera ees. Parimaid palasid võib leida reidipiltide seast. Ei tasu ehmatada, kui tüüp pildil näeb välja, nagu oleks keegi ta näo eriti vinge ja fikseeriva põrandalaki sisse kastnud, põsed kuklale klammerdanud või nagu oleks tal kolmandat aastat kõht kinni - see kõik on vaid selle nimel, et ilus olla. Teine viis on tiirutada valitud objekti ümber, aga mitte liiga lähedal. Muidu võib naisobjekt ekslikult arvata, et temaga tullakse rääkima või tantsima. Sellist asja ei saa vennaskonna liige endale lubada. Kiibitsemine võib toimuda ühe või mitme objekti ümber ning kesta peo algusest peo lõpuni.
g) Nad ei liigu kunagi üksi. Neid on vähemalt kaks. Vahepeal jaotavad nad suurema grupi väiksemateks rühmadeks, et tegevus efektiivsem oleks.
Ei pea vist mainima, et Mullivee Vennaskonna liikmed liituvad naisobjektiga koos elades Diivanikaunistuste Klubi liikmeteks. Elektripirni vahetamist pole mõtet loota ja hea oleks omada suuremaid soengugeelivarusid, et vältida hüsteeriat.
Friday, May 29, 2009
Ups
Ma pean kindlasti tsiteerima ka oma teise poole väljaütlemisi.
Mina: "Täis olid, et ei mäleta?"
Tema: "Ei tea, ei mäleta."
Tema:"Paneme saiad ühte pätsi!"
Tema:"Kuule, mis kell päike täna maandub?"
Mina: "Täis olid, et ei mäleta?"
Tema: "Ei tea, ei mäleta."
Tema:"Paneme saiad ühte pätsi!"
Tema:"Kuule, mis kell päike täna maandub?"
Öää
Maikuu uudised tuleb vist 1 jutukesse paigutada.
Et siis lühidalt on paar korda tina pandud ja üks kord Niagara jugasid vaigistatud.
Niagara joad on kindlasti intrigeerivam kui võtungid, sest no olgem ausad, mitu korda te joonud olete? Ja mitu korda on teie korteris mühanud maailmatasemel arvestatav veehulk?
Niagara sai alguse ilusal hommikul kui peldikupõrandal oli pisike loik. Pisike loik sai tõrjutud pisikese peldikupaberitükikesega. Tunni pärast oli pisike loik tagasi. Pärast 2tunnist mõttetööd avastasin, et peldikutoru, mille kaudu vesi torudest paaki satub, tilgub. Pisike loik sai eemaldatud pisikese peldikupaberi tükiga ja loigu vältimiseks plastkarp põrandale paigutatud. Mees käis toru surkimas, et vaadata, kas tilkumist kuidagi lõpetada ei saa. Ei saanud. Küll aga hakkas loiguke karpi tilkuma märkimisväärselt kiiremini kui varem. Õhtul torkisid meessoost isendid torukest veel. Vee tilkumine hoogustus veelgi. Aga millist isast see enne seganud on?
Öösel kahe paiku, sel ajal kui normaalsed inimesed magavad, st mina magasin ka, hakkas järsku kohinat kostma. Läbi kohina oli kosta meeleheitlik appihüüe. Soojast voodist ikka välja ei kobiks. Mees kobis. Tagantjärgi võib öelda, et õigesti tegin. Seekord said isased ilma minu targa juhendamiseta vee kinni keeratud. Umbes 10 minuti jooksul oli kemmergukaugustest kuulda nukrat kaapimist ja veesolinat - "kaaaaaaaps... sollllllll" - vett tõsteti põrandalt sinna, kuhu see tegelikult oleks pidanud minema - pelleripotti.
Järgmine päev kujunes põnevaks. Kui oli leitud õige asendustoru selgus, et pole õiget mutrivõtit poldi lahtikeeramiseks. Kui mutrivõti oli leitud, selgus, et polti pole võimalik ära võtta ilma, et see lõhuks veepaagis oleva plastikust julla. Üks mees (jah, nimetame teda nii) avaldas soovi ehituspoest meie teeneka julla asemele uus leida. Kapitalism on loonud meie poodidesse vägev valiku ja Üks Mees ei osanud sellega toime tulla. Infoletioraakel valgustas teda - vajaliku julla leidmiseks selgita välja, milline konkreetselt on su pelleripott, nii saad täpselt teada, millist vaja. Üks Mees leidis, et selle järgiuurimine on ajaraiskamine ja üleüldse mis mees see on, kes peldikupotti õiget jullat ei oska leida. Ongi vale, no mis siis, mäkaiveriteip abiks ja vsjo. Pilku köitis see 1 teiste seast - ta kohe tundus sümpaatne - tumesinine, läbipaistva toru ja hõbedaste detailidega. Saigi see siis koju toodud. Kodus selgus, et vetsupott ei olnud valikust vaimustuses ja tuli minna uut hankima. Pärast väikest masendushoogu sai alustada teise katsega. Teine katse läks õnneks ja kulmineerus peldikusse sobiva julla leidmisega. Amatöörtorumeeste päev sai võiduka lõpu ja juba samal õhtul siristasid kõik jälle europeldikus.
Joomistest niipalju, et eile käisin sõbrantsi ja kaaskannatajaga väljas. Terve õhtu saime oma joogid ilusti ära lakutud ilma, et miskid ilased isased hüppama poleks tulnud. Ja siis nad saabusid. Just siis kui me arvet ootasime. Ja ajasid uskumatut möla. Ülbasin neile siis näkku. Neile vist meeldis see. Igatahes ära nad ei läinud. Läksime siis ise. Tee peale jäi teine pubi. Astusime sisse ja tegime veits jooki. Kella 1 paiku arvasime, et on hea aeg koju minna. Astusime siis pubist välja. Mis me näeme - meie poole jookseb 1 neist tüüpidest, kes ennist arvas, et ta on meistersebija. Ta nägi välja nagu madallennul s*ttuv tuvi. Nad olid nii õnnelikud, karjusid "Vahele jäite!" ja muud sellist. Linased riided loperdasid kiilaka kuti ümber, kui ta pidurdada püüdis. Me ei olnud meelitatud. Nende rõõm vaibus, kui nägid, et me tegelt ka ei taha nendega kuhugi edasi minna ja ei taha kuuldagi nende ülitarka läbujuttu. Nad solvusid ja läksid ära. Me läksime koju.
Et siis lühidalt on paar korda tina pandud ja üks kord Niagara jugasid vaigistatud.
Niagara joad on kindlasti intrigeerivam kui võtungid, sest no olgem ausad, mitu korda te joonud olete? Ja mitu korda on teie korteris mühanud maailmatasemel arvestatav veehulk?
Niagara sai alguse ilusal hommikul kui peldikupõrandal oli pisike loik. Pisike loik sai tõrjutud pisikese peldikupaberitükikesega. Tunni pärast oli pisike loik tagasi. Pärast 2tunnist mõttetööd avastasin, et peldikutoru, mille kaudu vesi torudest paaki satub, tilgub. Pisike loik sai eemaldatud pisikese peldikupaberi tükiga ja loigu vältimiseks plastkarp põrandale paigutatud. Mees käis toru surkimas, et vaadata, kas tilkumist kuidagi lõpetada ei saa. Ei saanud. Küll aga hakkas loiguke karpi tilkuma märkimisväärselt kiiremini kui varem. Õhtul torkisid meessoost isendid torukest veel. Vee tilkumine hoogustus veelgi. Aga millist isast see enne seganud on?
Öösel kahe paiku, sel ajal kui normaalsed inimesed magavad, st mina magasin ka, hakkas järsku kohinat kostma. Läbi kohina oli kosta meeleheitlik appihüüe. Soojast voodist ikka välja ei kobiks. Mees kobis. Tagantjärgi võib öelda, et õigesti tegin. Seekord said isased ilma minu targa juhendamiseta vee kinni keeratud. Umbes 10 minuti jooksul oli kemmergukaugustest kuulda nukrat kaapimist ja veesolinat - "kaaaaaaaps... sollllllll" - vett tõsteti põrandalt sinna, kuhu see tegelikult oleks pidanud minema - pelleripotti.
Järgmine päev kujunes põnevaks. Kui oli leitud õige asendustoru selgus, et pole õiget mutrivõtit poldi lahtikeeramiseks. Kui mutrivõti oli leitud, selgus, et polti pole võimalik ära võtta ilma, et see lõhuks veepaagis oleva plastikust julla. Üks mees (jah, nimetame teda nii) avaldas soovi ehituspoest meie teeneka julla asemele uus leida. Kapitalism on loonud meie poodidesse vägev valiku ja Üks Mees ei osanud sellega toime tulla. Infoletioraakel valgustas teda - vajaliku julla leidmiseks selgita välja, milline konkreetselt on su pelleripott, nii saad täpselt teada, millist vaja. Üks Mees leidis, et selle järgiuurimine on ajaraiskamine ja üleüldse mis mees see on, kes peldikupotti õiget jullat ei oska leida. Ongi vale, no mis siis, mäkaiveriteip abiks ja vsjo. Pilku köitis see 1 teiste seast - ta kohe tundus sümpaatne - tumesinine, läbipaistva toru ja hõbedaste detailidega. Saigi see siis koju toodud. Kodus selgus, et vetsupott ei olnud valikust vaimustuses ja tuli minna uut hankima. Pärast väikest masendushoogu sai alustada teise katsega. Teine katse läks õnneks ja kulmineerus peldikusse sobiva julla leidmisega. Amatöörtorumeeste päev sai võiduka lõpu ja juba samal õhtul siristasid kõik jälle europeldikus.
Joomistest niipalju, et eile käisin sõbrantsi ja kaaskannatajaga väljas. Terve õhtu saime oma joogid ilusti ära lakutud ilma, et miskid ilased isased hüppama poleks tulnud. Ja siis nad saabusid. Just siis kui me arvet ootasime. Ja ajasid uskumatut möla. Ülbasin neile siis näkku. Neile vist meeldis see. Igatahes ära nad ei läinud. Läksime siis ise. Tee peale jäi teine pubi. Astusime sisse ja tegime veits jooki. Kella 1 paiku arvasime, et on hea aeg koju minna. Astusime siis pubist välja. Mis me näeme - meie poole jookseb 1 neist tüüpidest, kes ennist arvas, et ta on meistersebija. Ta nägi välja nagu madallennul s*ttuv tuvi. Nad olid nii õnnelikud, karjusid "Vahele jäite!" ja muud sellist. Linased riided loperdasid kiilaka kuti ümber, kui ta pidurdada püüdis. Me ei olnud meelitatud. Nende rõõm vaibus, kui nägid, et me tegelt ka ei taha nendega kuhugi edasi minna ja ei taha kuuldagi nende ülitarka läbujuttu. Nad solvusid ja läksid ära. Me läksime koju.
Saturday, May 2, 2009
Uuaa
Et siis terve aprillikuu vältel polnud mul midagi öelda. Nüüd veits on.
Ükspäev kõndisin Emajõe ääres kodu poole, st siis kesklinnast turu poole. Emajõe ääres on võimalik kõndida üleval ja all. "All" on päris jõe ääres, seal on mingi mõtteline sadamakai ja pingid parmudele. "Üleval" on siis kingapood ja hotell. Igatahes kõndisin seal üleval ja vaatan, et mingid lapsed mängivad vette viiva trepi peal. Üks neist mängis aluspesus ja valmistus just vette minema. Astus siis vette ja kohe välja tagasi, mõlemad lapsed kilkasid. Astus veel korra vette. Teine laps tegi midagi nii, et esimene sööstis veest välja oma riiete juurde. Teine jooksis eemale, esimene lõugas seelikut selga ajades "Tule siia värdjas, ma peksan su pea lõhki!" Eemalt kostis teise lapse itsitamist ja kilkeid. Esimene pani pluusi selga ja kisas enne jooksma hakkamist "Käi v****, raisk!" ja jooksis irvitades oma õele järgi. 7-8 aastaste tüdrukute ema ja isa istusid pingi peal, olid oma määrdunud seljakotid pingi kõrvale mudasse paigutanud ja arutasid kõva häälega mingit sotsiaalpornoteemat. Ilus perekondlik pärastlõuna.
Ükspäev kõndisin Emajõe ääres kodu poole, st siis kesklinnast turu poole. Emajõe ääres on võimalik kõndida üleval ja all. "All" on päris jõe ääres, seal on mingi mõtteline sadamakai ja pingid parmudele. "Üleval" on siis kingapood ja hotell. Igatahes kõndisin seal üleval ja vaatan, et mingid lapsed mängivad vette viiva trepi peal. Üks neist mängis aluspesus ja valmistus just vette minema. Astus siis vette ja kohe välja tagasi, mõlemad lapsed kilkasid. Astus veel korra vette. Teine laps tegi midagi nii, et esimene sööstis veest välja oma riiete juurde. Teine jooksis eemale, esimene lõugas seelikut selga ajades "Tule siia värdjas, ma peksan su pea lõhki!" Eemalt kostis teise lapse itsitamist ja kilkeid. Esimene pani pluusi selga ja kisas enne jooksma hakkamist "Käi v****, raisk!" ja jooksis irvitades oma õele järgi. 7-8 aastaste tüdrukute ema ja isa istusid pingi peal, olid oma määrdunud seljakotid pingi kõrvale mudasse paigutanud ja arutasid kõva häälega mingit sotsiaalpornoteemat. Ilus perekondlik pärastlõuna.
Thursday, March 26, 2009
Öä
Kallasin natukese aja eest terve klaasi kallihinnalist siidrit vaiba peale laiali. Numps.
Anyway, eelmine klubiskäik lõppes mul 2,1 promillise joobega (2 long island ice tead+ 1 martini) ja mees skooris haleda 1,8 (4 long island ice tead*). 1:0 minu kasuks. Klubiõhtu kõrghetk oli see, kui asusin enda martini bianco kallale. (Enne olime baaris käinud ja mehelt palunud, et ta mulle martini spritega võtaks.) Imen siis oma peent "kokteili", mis oli serveeritud martiniklaasi, läbi eriti imeliku kõrre. Imen ja mõtlen, mis krdi pärast see nii kange on ja mis imemees see baarikutt oli, kes selle kokku segas, et lisaks 4cl martinile ka vinge koguse sprite nii väiksesse klaasi mahutas. Hakkasin muidugi kõva häälega kurtma, et mu jook on kange: "Fakk, ta üldse sprite´i pani siia vä?" Mees vaatab rumala näoga: " oota, mis sa tahtsid sprite'i kaa vää?" Ei tra, tahtsin muru niita maja taga.
Aa jah, meil on kevad. St täna oli lumetorm. Aga kevad alles algas. Mõni aasta tagasi sadas volbriööl lund (ma mäletan seda, sest püüdsin selle päeva auks õues liha grillida ja tol päeval oli üleriigiline alkokeeld... mis muidugi ei takistanud joomist) . Niiet arenguruumi veel jagub.
*Minu paha. Nüüd sai parandatud. Ekslikult arvasin, et mees piirdus 3 joogiga.
Anyway, eelmine klubiskäik lõppes mul 2,1 promillise joobega (2 long island ice tead+ 1 martini) ja mees skooris haleda 1,8 (4 long island ice tead*). 1:0 minu kasuks. Klubiõhtu kõrghetk oli see, kui asusin enda martini bianco kallale. (Enne olime baaris käinud ja mehelt palunud, et ta mulle martini spritega võtaks.) Imen siis oma peent "kokteili", mis oli serveeritud martiniklaasi, läbi eriti imeliku kõrre. Imen ja mõtlen, mis krdi pärast see nii kange on ja mis imemees see baarikutt oli, kes selle kokku segas, et lisaks 4cl martinile ka vinge koguse sprite nii väiksesse klaasi mahutas. Hakkasin muidugi kõva häälega kurtma, et mu jook on kange: "Fakk, ta üldse sprite´i pani siia vä?" Mees vaatab rumala näoga: " oota, mis sa tahtsid sprite'i kaa vää?" Ei tra, tahtsin muru niita maja taga.
Aa jah, meil on kevad. St täna oli lumetorm. Aga kevad alles algas. Mõni aasta tagasi sadas volbriööl lund (ma mäletan seda, sest püüdsin selle päeva auks õues liha grillida ja tol päeval oli üleriigiline alkokeeld... mis muidugi ei takistanud joomist) . Niiet arenguruumi veel jagub.
*Minu paha. Nüüd sai parandatud. Ekslikult arvasin, et mees piirdus 3 joogiga.
Monday, March 9, 2009
HAkka kirjutama raisk!!!!
Et kuna ma käisin küll klubis hiljuti ja joomas, a mõnitada ei viitsi, siis ma pakun lugemiseks noppeid kunagisest blogist. Nautige.
Sunday, January 7, 2007
Gena räägib oma elust
Genadi says:
ma olen kepijänku
Genadi says:
noor, loll, kiimas ja joon nagu siga
Saturday, January 6, 2007
Intervjuu Genaga
L | b says:
miks sulle seelikut ei meeldi kanda?
Genadi says:
mina ei tea..mune tuulutab liiga palju
² C says:
Ma olen 18 nüüd
L | b says:
ma olen jumala purjus
L | b says:
värdjas
nummi õhtu
rullu sai 18 ja ma olen endisel alaealine
L | b says:
meil on oma klubi ju
L | b says:
partnerita ja lasteolikudtud alkoh
rullu hirnus pooleks ja läks välja
L | b See ei ole normaalne. says:
tead ma ei arva et tänane sul viimaseks tinapanemiseks jääb
Liina -i Love youuuuuuuu babyyyyyyyy !!!!!!!!!! says:
-ära jurar
Liina -i Love youuuuuuuu babyyyyyyyy !!!!!!!!!! says:
mul praegu sin dkinel opplaaaaaaaaaaaaan maha jäta
L | b See ei ole normaalne. says:
mul oli ka kunagi
L | b See ei ole normaalne. says:
nüüd joon vähem lihtsalt aga joon ikka
Liina -i Love youuuuuuuu babyyyyyyyy !!!!!!!!!! says:
ära juara pjoood nagu hobune
"Mingi hetk sai minust ametlikul playboy jänku, selle märgiks sain ma kaela roosa litritega kikilipsu ja minust tehti mõnusaid parmupilte. Ja mismõttes nagu ma kirjutasin praegu "litrid" asemel "litsid". See ei ole normaalne."
"Rõõmsalt purjakil. Teen homseks eelsoojendust. Ja vist ka ülehomseks. Ja suurima tõenäosusega ka aastavahetuseks. No eks me näeme mis sellest saab :D Ilus on olla."
"Koju jõudsin 3 paiku öösel, magama jäin vast kell 5, sest peas käis möll edasi ja Put Your Hands Up For Detroit mängis ikka :P"
"Asja saab üldisemas plaanis kokku võtta 2 sõnaga: kaine päev"
"Nonii, ma arvestasin just välja, et ma olin 30 päeva 100% kaine. Ok, korra ma ravisin ennast Vana Tallinnaga ja paar korda jõin veini, õlut või shampat, aga see ei loe. Eile premeerisin ma ennast liitri Giniga ja paari lonksu shampaga. Tavaolukorras ei tohiks see mulle suurt midagi teha, aga minu tablakad aitasid asjale kaasa ja ma muutusin juba esimesest klaasist väga lõbusaks. Õhtu Erkki juures kulmineerus strip-pokkeriga. Mina võitsin."
"Et siis Liina jättis eile joomise maha, aga neljapäeval on plaanis tina panna."
"Ma ei saanud uksest sissegi kui Liina juba joogid klaasi valas. Ta oli samal hommikul oma mehest lahku läinud, kirjanduses läbi kukkunud ja tema eksmees L. oli Tartus. Ma oleks ka tema asemel joonud. Igatahes segi peaga oli lõbus meikida. Me alguses mõtlesime, et läheme sekspesus Pattayasse, aga õnneks me panime teised riided enne kui piisavalt purju jäime. Liina kallas ennast giniga üle suurest rõõmust. Et kindlustada omale sissepääs, arvasime me, et hästi hea oleks turvale viia pudel Bailey'st. Õnneks me unustasime selle koju, muidu oleks vist küll jamaks läinud. Igatahes saabume meie siis taksoga Pattaya ette, vaatame,et kuidagi palju rahvast, mõtlesime, et nüüd on vist räige kontroll. Pohh, kobisime välja, läksime uksest sisse. Seal oli kari umbes 20aastaseid tsikke. Passime meie järjekorras, kuulame, kuidas tsikkidelt dokumente nõutakse, vahime lakke. Turva vaidles pidevalt 1 tsikiga, kes oli tema meelest liiga täis, et sisse saada. Hea, et me ise kainemad polnud, aga see ei ole oluline. Tuleb siis meie kord, turva vaatab otsa meile, hakkab suud lahti tegema, Liina küsib kiirelt: "palju pilet on?" Kuskilt tuli ülemturva vms, kes seda kuulis ja ütles üle ukse meie kohta: "Laske naised sisse." Me läksime sisse ja üritasime mitte hirnuda. 20aastased tsikid jäidki vist ukse taha. Pidu oli ka lõbus, me olime suhteliselt purjus, mehed käisid meid sebimas omastarust, aga see selleks."
"Alustuseks läksime Big Beni. Istusime ühte lauda maha, ei jõudnud veel mantleidki seljast võtta, kui P-d ja tema 2 sõpra nägime. Kolisime nende lauda üle. Nad olid kella 7st alates joonud, seega juba parajalt kreenis. Lasime meie siis ka 2 rummi ära ja poole12 paiku maandusime Club Tallinnas. Seal võtsime rummiklaasid kätte ja kolisime istuma. Konn, Päks ja Skip olid peol, meid pildistati päris vähe:D Pärast teist rummi olin ma mõnusalt pilbas, tantsisin vahepeal ja korra, kui pilt ikka päris häguseks läks, kakerdasin niisama ringi. Kell 3 pandi muusika kinni ja me tuiasime õue. Ma tahtsin alguses koju magama minna, tegelikult oli veel enne seda plaan Meelsie juurde minna, aga ma olin nii pump, et ei saanud aru sellest ja nii siis vedaski Maarja mu alguses Konni juurde ja hiljem korterisse. Päks tuli ka meiega korterisse. Nüüd ma olen igatahes kodus, maganud 2h ja ikka veel segi. Mõnus. Aga üldiselt mina olengi kultuurimaja juhataja."
"Igatahes siis läksime Illukasse. Seal võtsime siis juua ja läksime istusime. Saime mingi kutiga tuttavaks ja tantsisime temaga mõnda aega, aga mingi hetk ta kadus kuhugi ära. Tantsisime siis kahekesi edasi, varsti kogunes meie ümber umbes 5 meest. 1 neist tuli minu käest küsima, kas ta võib meiega tantsima tulla. Enne kui ta sõnagi öeldud sai, panin ma talle täislaksu vastu nina. Oihh... igatahes temaga ma tantsisin peaaegu terve õhtu, vahepeal veel 2 mehega, a see pole oluline."
"Ma leiutasin 1päev uue ajaühiku. Selle nimi on LITS.
1 LITS = 1 suhe litsmehega"
"
Jälle segi
No äge juu. Me tegime täna oma klubi. kuna ma olen mehetu ja lastetu alkohoolik, siis Eq on naiseta ja lastetu alkohoolik ja me tegieme oma klubi. Ja iis läksime jooma kaa. Nüüd ma olen natuke prujus. Jackass 2 oli numkiii (Y)(Y((Y) täitsa rumalad on need mhed ikka. Rates ja msnis on segi peaga poole põnevam muideks kui kainena.
Rullukas sa i just 18 õpoole tunni eest ja ma olen ikka alaealine ,kluppi ei lasta vist, jama küll.
ma olenks reiti peaaegu uue klubi teinud pragu, tambet ütles et tal pole ka meest, ma mõtlesi et võiks reiti ka teha selle alkoklubi onju, a tabmetil pole reiti ka rsk.
kül on muidu, keegi ei soojenda ja tekk on ka kaugel jama küll."
Sunday, January 7, 2007
Gena räägib oma elust
Genadi says:
ma olen kepijänku
Genadi says:
noor, loll, kiimas ja joon nagu siga
Saturday, January 6, 2007
Intervjuu Genaga
L | b says:
miks sulle seelikut ei meeldi kanda?
Genadi says:
mina ei tea..mune tuulutab liiga palju
² C says:
Ma olen 18 nüüd
L | b says:
ma olen jumala purjus
L | b says:
värdjas
nummi õhtu
rullu sai 18 ja ma olen endisel alaealine
L | b says:
meil on oma klubi ju
L | b says:
partnerita ja lasteolikudtud alkoh
rullu hirnus pooleks ja läks välja
L | b See ei ole normaalne. says:
tead ma ei arva et tänane sul viimaseks tinapanemiseks jääb
Liina -i Love youuuuuuuu babyyyyyyyy !!!!!!!!!! says:
-ära jurar
Liina -i Love youuuuuuuu babyyyyyyyy !!!!!!!!!! says:
mul praegu sin dkinel opplaaaaaaaaaaaaan maha jäta
L | b See ei ole normaalne. says:
mul oli ka kunagi
L | b See ei ole normaalne. says:
nüüd joon vähem lihtsalt aga joon ikka
Liina -i Love youuuuuuuu babyyyyyyyy !!!!!!!!!! says:
ära juara pjoood nagu hobune
"Mingi hetk sai minust ametlikul playboy jänku, selle märgiks sain ma kaela roosa litritega kikilipsu ja minust tehti mõnusaid parmupilte. Ja mismõttes nagu ma kirjutasin praegu "litrid" asemel "litsid". See ei ole normaalne."
"Rõõmsalt purjakil. Teen homseks eelsoojendust. Ja vist ka ülehomseks. Ja suurima tõenäosusega ka aastavahetuseks. No eks me näeme mis sellest saab :D Ilus on olla."
"Koju jõudsin 3 paiku öösel, magama jäin vast kell 5, sest peas käis möll edasi ja Put Your Hands Up For Detroit mängis ikka :P"
"Asja saab üldisemas plaanis kokku võtta 2 sõnaga: kaine päev"
"Nonii, ma arvestasin just välja, et ma olin 30 päeva 100% kaine. Ok, korra ma ravisin ennast Vana Tallinnaga ja paar korda jõin veini, õlut või shampat, aga see ei loe. Eile premeerisin ma ennast liitri Giniga ja paari lonksu shampaga. Tavaolukorras ei tohiks see mulle suurt midagi teha, aga minu tablakad aitasid asjale kaasa ja ma muutusin juba esimesest klaasist väga lõbusaks. Õhtu Erkki juures kulmineerus strip-pokkeriga. Mina võitsin."
"Et siis Liina jättis eile joomise maha, aga neljapäeval on plaanis tina panna."
"Ma ei saanud uksest sissegi kui Liina juba joogid klaasi valas. Ta oli samal hommikul oma mehest lahku läinud, kirjanduses läbi kukkunud ja tema eksmees L. oli Tartus. Ma oleks ka tema asemel joonud. Igatahes segi peaga oli lõbus meikida. Me alguses mõtlesime, et läheme sekspesus Pattayasse, aga õnneks me panime teised riided enne kui piisavalt purju jäime. Liina kallas ennast giniga üle suurest rõõmust. Et kindlustada omale sissepääs, arvasime me, et hästi hea oleks turvale viia pudel Bailey'st. Õnneks me unustasime selle koju, muidu oleks vist küll jamaks läinud. Igatahes saabume meie siis taksoga Pattaya ette, vaatame,et kuidagi palju rahvast, mõtlesime, et nüüd on vist räige kontroll. Pohh, kobisime välja, läksime uksest sisse. Seal oli kari umbes 20aastaseid tsikke. Passime meie järjekorras, kuulame, kuidas tsikkidelt dokumente nõutakse, vahime lakke. Turva vaidles pidevalt 1 tsikiga, kes oli tema meelest liiga täis, et sisse saada. Hea, et me ise kainemad polnud, aga see ei ole oluline. Tuleb siis meie kord, turva vaatab otsa meile, hakkab suud lahti tegema, Liina küsib kiirelt: "palju pilet on?" Kuskilt tuli ülemturva vms, kes seda kuulis ja ütles üle ukse meie kohta: "Laske naised sisse." Me läksime sisse ja üritasime mitte hirnuda. 20aastased tsikid jäidki vist ukse taha. Pidu oli ka lõbus, me olime suhteliselt purjus, mehed käisid meid sebimas omastarust, aga see selleks."
"Alustuseks läksime Big Beni. Istusime ühte lauda maha, ei jõudnud veel mantleidki seljast võtta, kui P-d ja tema 2 sõpra nägime. Kolisime nende lauda üle. Nad olid kella 7st alates joonud, seega juba parajalt kreenis. Lasime meie siis ka 2 rummi ära ja poole12 paiku maandusime Club Tallinnas. Seal võtsime rummiklaasid kätte ja kolisime istuma. Konn, Päks ja Skip olid peol, meid pildistati päris vähe:D Pärast teist rummi olin ma mõnusalt pilbas, tantsisin vahepeal ja korra, kui pilt ikka päris häguseks läks, kakerdasin niisama ringi. Kell 3 pandi muusika kinni ja me tuiasime õue. Ma tahtsin alguses koju magama minna, tegelikult oli veel enne seda plaan Meelsie juurde minna, aga ma olin nii pump, et ei saanud aru sellest ja nii siis vedaski Maarja mu alguses Konni juurde ja hiljem korterisse. Päks tuli ka meiega korterisse. Nüüd ma olen igatahes kodus, maganud 2h ja ikka veel segi. Mõnus. Aga üldiselt mina olengi kultuurimaja juhataja."
"Igatahes siis läksime Illukasse. Seal võtsime siis juua ja läksime istusime. Saime mingi kutiga tuttavaks ja tantsisime temaga mõnda aega, aga mingi hetk ta kadus kuhugi ära. Tantsisime siis kahekesi edasi, varsti kogunes meie ümber umbes 5 meest. 1 neist tuli minu käest küsima, kas ta võib meiega tantsima tulla. Enne kui ta sõnagi öeldud sai, panin ma talle täislaksu vastu nina. Oihh... igatahes temaga ma tantsisin peaaegu terve õhtu, vahepeal veel 2 mehega, a see pole oluline."
"Ma leiutasin 1päev uue ajaühiku. Selle nimi on LITS.
1 LITS = 1 suhe litsmehega"
"
Jälle segi
No äge juu. Me tegime täna oma klubi. kuna ma olen mehetu ja lastetu alkohoolik, siis Eq on naiseta ja lastetu alkohoolik ja me tegieme oma klubi. Ja iis läksime jooma kaa. Nüüd ma olen natuke prujus. Jackass 2 oli numkiii (Y)(Y((Y) täitsa rumalad on need mhed ikka. Rates ja msnis on segi peaga poole põnevam muideks kui kainena.
Rullukas sa i just 18 õpoole tunni eest ja ma olen ikka alaealine ,kluppi ei lasta vist, jama küll.
ma olenks reiti peaaegu uue klubi teinud pragu, tambet ütles et tal pole ka meest, ma mõtlesi et võiks reiti ka teha selle alkoklubi onju, a tabmetil pole reiti ka rsk.
kül on muidu, keegi ei soojenda ja tekk on ka kaugel jama küll."
Monday, March 2, 2009
Lassi mainekujundusnurgake
Kuidas jätta endast kustumatu mulje? Õpime meistritelt. Mina ütlen majonees, sina mõtled ...?
Näitliku materjalina kogusin erinevatest portaalidest natuke "arvamusi". Vaatamata ropule ja labasele kõnepruugile on neis talletatud kustumatu mälestus:
Lahe Kundla:
Näitliku materjalina kogusin erinevatest portaalidest natuke "arvamusi". Vaatamata ropule ja labasele kõnepruugile on neis talletatud kustumatu mälestus:
Lahe Kundla:
Lhe vanamees see Kundla: "Erisaates" koos Tafitsukiga oli ta täitsa ok. Täna on tal ka kindlasti oma majoneesivõileib taskus.
Näod natuke pikavõitu, ilmselt liigsest majoneesisöömisest :D
Värdjas:
Näod natuke pikavõitu, ilmselt liigsest majoneesisöömisest :D
Värdjas:
Mister Majonees oleks võinud ju mind võtta....
Tal on majonees kindlasti tagataskus kaasas, et valijaid kostitada.
Toivo
Tal on majonees kindlasti tagataskus kaasas, et valijaid kostitada.
Toivo
26.02.2009 19:37
Äkki oleks pidanud majoneesiga määrima?
See
See
26.02.2009 21:16
Kundla"värdjas" peaks juba häbist surnud olema, aga võta näpust, meie eesti poliitikud kannatavad üks kõik mis häbi, sülitagu nendele kas või näkku, peaasi, et saaks riigikogulase palka plus majonneesi tasuta.
Häbematu, vastik vanamees, see kundla-värdjas.
¤auk
Häbematu, vastik vanamees, see kundla-värdjas.
¤auk
27.02.2009 13:45
Kuna tsensor pidas sõna pe.se kustutamist väärivaks siis lisan uuesti.
Kogu lugu on selles, et majoneesivärdjas tõmbas hr. Kroonil p... lohku, aga Kalle ei suuda tõestada, et teda ähvardati - õigemini ei taha kohus sellest aru saada. Värdjas pääseb, sest lugu on J.O.K.K.
kundlavärd, 24.02.2009 20:29
mulle palux salatisse rohkem majoneesi ja ärge kalaga koonerdage imrepoiss
VÄRDJAID, 24.02.2009 21:18
peab keegi kontrollima-eriti MAJONEESIVÄRDJAID-,kuna nad ei saa aru, et nad on VÄRDJAD...ja nii satuvadki VÄRDJAD ning ülejäänud MÕTETUD TÖLLMOKAD --- EESTI VABARIIGI sünnipäevale
Provansaal, 24.02.2009 21:43
Täna saame koos vanamooriga rahva raha eest majoneesi lürpida.Ilus vastal oli.Võtsin Imre käest tsekki kah.Las värdjad maksava.
Beethooven, 24.02.2009 22:04
Kui Kundla rahvas kuldsel aal
kord istus maha sööma
siis vana Kundla, käpakil, läks majoneesi tooma...
refr:
Läks aga läks aga käpakil
ihurist oli ripakil
Türi pensionäär, 25.02.2009 02:01
Mina Türi lapsemeelne naispensionäär armastan majoneesi!
Otsalt, 25.02.2009 07:50
sobiks oma "lahke"olekuga iga grupeeringu turvameheks.Aga Jaan tuli vaatama,mis majoneesi need värdjad pakuvad.
köka, 25.02.2009 10:03
milleks seda gerontsi (kundla) seal üldse hoitakse ? kui temalt näiteks majonees ära võtta, sureb vanainimene reeglina maha. ja see on täiesti reaalne oht.
Kogu lugu on selles, et majoneesivärdjas tõmbas hr. Kroonil p... lohku, aga Kalle ei suuda tõestada, et teda ähvardati - õigemini ei taha kohus sellest aru saada. Värdjas pääseb, sest lugu on J.O.K.K.
kundlavärd, 24.02.2009 20:29
mulle palux salatisse rohkem majoneesi ja ärge kalaga koonerdage imrepoiss
VÄRDJAID, 24.02.2009 21:18
peab keegi kontrollima-eriti MAJONEESIVÄRDJAID-,kuna nad ei saa aru, et nad on VÄRDJAD...ja nii satuvadki VÄRDJAD ning ülejäänud MÕTETUD TÖLLMOKAD --- EESTI VABARIIGI sünnipäevale
Provansaal, 24.02.2009 21:43
Täna saame koos vanamooriga rahva raha eest majoneesi lürpida.Ilus vastal oli.Võtsin Imre käest tsekki kah.Las värdjad maksava.
Beethooven, 24.02.2009 22:04
Kui Kundla rahvas kuldsel aal
kord istus maha sööma
siis vana Kundla, käpakil, läks majoneesi tooma...
refr:
Läks aga läks aga käpakil
ihurist oli ripakil
Türi pensionäär, 25.02.2009 02:01
Mina Türi lapsemeelne naispensionäär armastan majoneesi!
Otsalt, 25.02.2009 07:50
sobiks oma "lahke"olekuga iga grupeeringu turvameheks.Aga Jaan tuli vaatama,mis majoneesi need värdjad pakuvad.
köka, 25.02.2009 10:03
milleks seda gerontsi (kundla) seal üldse hoitakse ? kui temalt näiteks majonees ära võtta, sureb vanainimene reeglina maha. ja see on täiesti reaalne oht.
Thursday, February 12, 2009
Veel üks pits ja fotoaparaat
...ei sobi kokku. No üldse ei sobi kokku. Leidsin täna endast normaalset fotot otsides terve pe*setäie eriti ränki fotosid. Enamasti ebakaines olekus tehtud. Hmm... milline pilt foorumisse oma profiili juurde panna - jänkukõrvadega, ginipudel käes või see, kus ma näen välja nagu s*ttuks puu all ja näitaks samal ajal keskmist sõrme.
Ühtlasi lugesin erinevatest foorumitest joomalugusid. Tekkis tahtmine jälle 16aastane olla, korraga mitut seadust rikkuda (alaealine valel ajal väljas, vales asutuses ja alkoholijoobes - poleeee paha) ja muidu lõbusalt pohmakaga koolis tiksuda (või hommikul avastada, et eilse õllejoomisvõistluse tõttu on kööki kõndimisest raketiteadus saanud). Kusjuures imetlusväärne on see, et kogu selle aja jooksul kui ma alaealine olin, küsiti mult klubi/pubi ukse peal 2 korda dokumenti. Pole jällegi paha. Nädal tagasi pakuti mulle bussis piletit õpilasele.
Eile jalutasin annelinna majade vahel ja kuulasin kuidas linnuke puu otsas tegi mobiiltelefoni häält. Või tegi mobiiltelefon linnu häält. Igatahes tasuta alkohol maitseb hea.
Ühtlasi lugesin erinevatest foorumitest joomalugusid. Tekkis tahtmine jälle 16aastane olla, korraga mitut seadust rikkuda (alaealine valel ajal väljas, vales asutuses ja alkoholijoobes - poleeee paha) ja muidu lõbusalt pohmakaga koolis tiksuda (või hommikul avastada, et eilse õllejoomisvõistluse tõttu on kööki kõndimisest raketiteadus saanud). Kusjuures imetlusväärne on see, et kogu selle aja jooksul kui ma alaealine olin, küsiti mult klubi/pubi ukse peal 2 korda dokumenti. Pole jällegi paha. Nädal tagasi pakuti mulle bussis piletit õpilasele.
Eile jalutasin annelinna majade vahel ja kuulasin kuidas linnuke puu otsas tegi mobiiltelefoni häält. Või tegi mobiiltelefon linnu häält. Igatahes tasuta alkohol maitseb hea.
Sunday, January 18, 2009
öööääääõõõõõõõiiiiiiii
Eile tegin kooki. Lõppresultaat nägi välja midagi sellist, nagu oleks keegi suure panni peale maasikamoosi sisse ropsinud. Ühtlasi võin ilmselt patendeerida maailma kõige kõvema koogipõhjataina retsepti. Keskmine korralik betoonblokk on tõenäoliselt pehmem.
Aa muidu meil mehega sai 1,5 aastat kõrvuti tühja pandud. Koos tühja panna ja nolife'ida on ikka s*tta kanti etem kui soolot lasta. Tähistan loogika eksamiga. (sügaval mu sees kuskil on üks väike loogik peidus... vist)
Aa muidu meil mehega sai 1,5 aastat kõrvuti tühja pandud. Koos tühja panna ja nolife'ida on ikka s*tta kanti etem kui soolot lasta. Tähistan loogika eksamiga. (sügaval mu sees kuskil on üks väike loogik peidus... vist)
Saturday, January 10, 2009
PS
PS! kuna talv on nüüd ja ma käin moega kaasas, siis nüüdsest on mu blogi jälle moekas. Selle talve värv on sinine. Ja trendikas on käia erepunaste huultega.
Muinasjutud
Mulle meeldivad muinasjutud lapsest peale. Mitte need Disney tuhkatriinuvärgid vaid päris muinasjutud... et ikka kolm tarke eidekest ja seitse maad ja merd. Muinasjutud on ikka kajastanud inimeste teatavaid uskumusi ja tõekspidamisi, seda ka praegusel ajal.
Muinasjutt internetikommentaatorist.
Kord sündis väike laps. Talle pandi nimeks ikka korralik eestipärane nimi, mitte mingi Kevin. Kevin panevad lapsele nimeks ainult ebaintelligentsed inimesed, kes seebikaid vaatavad. Ja venelaste nimedest ei tasu üldse rääkida, neid on piiratu hulk - umbes 10 poistele ja 10 tüdrukutele. Väikese internetikommentaatori (edaspidi IK) vanemad olid väga intelligentsed. Nad rabasid pidevalt tööd, väikese palga eest ja rabelesid muidu ka kõigest väest, et oma perekond ära toita. Neil polnud väikese Ik jaoks seepärast eriti palju aega, aga IK arvates oli see hea, sest nii kasvas ta iseseisvaks ja korralikuks inimeseks juba varakult. Vahel nad lõid IK-d. Aga tagantjärele teab IK, et just sellepärast ta ongi nii korralikuks inimeseks kasvanud ja püüab nii kasvatada ka oma lapsi - ikka vitsaga. Kui väike IK koolis käis, siis austati õpetajaid. Mitte sellepärast, et ta oskas oma ainet hästi anda või oli muidu toreda iseloomuga. Teda austati ja kummardati sellepärast, et ta oli õpetaja. Üldse olid lapsed iseseivamad ja loovamad. Ja tolleaegses koolis ikka õpetati ka lapsi, mitte ei nämmutatud niisama nagu tänapäeval. Koolis oli õppimine au sees, mitte nagu praegu, et mida lollim, seda popim. Ja raamatuid lugesid kõik ka, mida aga kätte said, seda neelati. Vanemaid inimesi austati jäägitult ja neile ei vaieldud kunagi vastu. Ilma igasuguse kahtluseta on nad ju kõiges targemad ja nad teavad täpselt, et neil on alati õigus, sest nad on vanemad. Nad teadsid ka täpselt mida IK tahab. IK ei vaielnud kunagi vastu, sest ta sai aru, et ta on veel rumal. IK sai kätte oma kohustusliku keskhariduse ja läks pärast seda ülikooli. Sealt sai ta paberi oma suure tarkuse eest. Tänapäeva ülikool pole ikka see, mis ta siis oli, täna antakse pabereid niisama, ilma õppimiseta ja raha eest, arvab IK. Noored on laisad ja ei viitsi pingutada, miks muidu minnakse õppima pehmeid teadusi. Õige asi on ikka midagi praktilist ja kõrgema matemaatikaga seotut. Mis ajakirjandus? Kirjutama õpitakse ju koolis! Ja üleüldse on ajakirjanikud madalalaubalised ja harimatud. Sotsiaalteadused? Mingi mula... kas nende järelduste tarvis on siis vaja koolis käia? Ise ei saa aru või? IK teab täpselt, et ega haridust näitav paber haritust ei anna. Ta ise on igas mõttes haritud. Ta saab aru intelligentsetest naljadest. Noortele on naljakad ainult need naljad, mis on ameerikalikud. Tordiga näkku ja nalja nabani. IK noorusajal ikka osati komöödiat ka teha, intelligentselt. Tänapäeva naljad on ainult üks suur ropendamine ja pealegi veel ebasobivatel teemadel. Ja komöödiaseriaalid on nii alla käinud, et teada, kunas on õige aeg naerda, on publik taustaks naerma pandud. Ei, sellist asja IK nooruses polnud. Samamoodi noored ei joonud enne kui nad täisealiseks said. Ja siis osati ka kohe piiri pidada. Praeguseks on küll IK endisestest klassikaaslastest keskkoolipäevilt umbes kolmandik alkoholisõltlased, aga Ik teab, et see tuleneb suurest stressist, sest kapitalistlik ühiskond nõuab, et sul oleks parim auto ja parim maja ja reisid kanaaridele 2x aastas. IK ise ei ole alkohoolik. Sünnipäevadel on küll pudel viina per kärss, aga ega siis seda kõike ära jooda, ainult pool. Siiamaani osatakse piiri pidada. IK ise elab korteris ja autot tal pole. Sest tema ei tee tööd mitte selleks, et autoliisingut maksta, vaid sellepärast, et talle on tema töö südamelähedane. Ülemus on küll igavene harimatu siga, ei tea tööst midagi ja palk ka kehv, aga IK kannatab vapralt ära. Selle 4000 eest saab ta täpselt kõik maksud makstud ja söögi lauale. Rohkem tema hing ei ihaldagi. Milleks sinna välismaale puhkama sõita, kui Eestis on piisavalt ilusaid kohti? IK ei salli inimesi, kes töötavad raha pärast. No selleks, et endale mammonat kokku vedada. Ik teab, et ükskord sureme me niikuinii ja hauda raha kaasa võtta ei saa. Sellepärast elab ta tagasihoidlikult. IK on väga suur kunstiarmastaja. Muidugi mitte moodsa kunsti, see on seisneb ju peamiselt purkisittumises. Kuidas seda kunstiks saab pidada? Mismõttes neid kunstnikke toetatakse maksumaksja rahast? Tõelist kunsti ei osta tänapäeval enam teha. Ja üleüldse eelistab IK välismaist kunsti kodumaisele, mis sellest provintsikunstist ikka tahta - pole nägu ega tegu. IK lugemisarmastusest ei tasu üldse rääkida. Kroonika jutud loetud, võtab ta ette klassikute teosed. Uuemad raamatud ei tasu lugemist ära, need on mingi ropendamine ja kultuuritus. IK teab palju ka psühholoogiast. Kui naabrimees oma naist pettis, teadis IK kohe, et see tuleneb meestele lausa geenidesse programeeritud seemendamisvajadusest. Kui naabrimees naise ja lapsed maha jättis ning uue noore tibiga kokku kolis, sai IK kohe aru, et naine on ise süüdi, ei lasknud mehel rahulikult elada, tahtis ainult raha. Naabrimehe uus naine muidugi on kole - nii kleenuke teine. Korralikul naisel on ikka vormi ka - on kohti, kust kinni hoida, mitte pole miski nälginud kondibukett. Uus naine käib ööklubis. Fuih, seal käivad ainult lit*id ju.
IK teadmised on väga laialdased. Näiteks teab ta, et politsei teeb oma tööd halvasti, sest ei võta näpujälgi nagu CSI-s. Peaks ikka eeskuju võtma ju, seal saadakse kõik pätid kätte, mitte nagu meil siin, et 90% pääseb teatud organite saamatuse tõttu. Ja üleüldse on meie riigis olukord kehv, sest siin on pätiparadiis. Karistused on nii leebed ja kurjategijaid koheldakse kui ausaid inimesi. Kõik varastavad raha ja rikkaks saab ainult ebaausa äriga. Maksumaksjana on ta vihane ka sellepärast, et arstiabi on olematu. Näiteks IK- oli köha ja ta luges internetist, et see võib tulla kopsupõletikust. IK arst aga ütles, et kanna talvel salli, oled vähem haige. Kuigi IK kategooriliselt vereanalüüse, röntgenit ja ultraheli nõudis, arst talle seda ei võimaldanud. Nüüd on IK sellepärast vihane. IK läks viimases hädas nõia juurde ja sai abi.
IK ei salli inimesi, kes vinguvad, et neile töö eest piisavalt ei maksta. Otsigu siis uus töö. Ise koolis ei õppinud ja virisevad. Vaeseid ta ka ei salli - need on enamasti laisad ja ei viitsi tööd teha. IK teab, et siin riigis on elu väga halb. Ta läheks siit ära, aga ta leiab, et on selleks juba liiga vana. Muidu on IK nutikas inimene, parandab kodus kõike ise, mitte nagu noored, kes ei oska oma kätega enam midagi valmis teha.
Ja üleüldse...
Muinasjutt internetikommentaatorist.
Kord sündis väike laps. Talle pandi nimeks ikka korralik eestipärane nimi, mitte mingi Kevin. Kevin panevad lapsele nimeks ainult ebaintelligentsed inimesed, kes seebikaid vaatavad. Ja venelaste nimedest ei tasu üldse rääkida, neid on piiratu hulk - umbes 10 poistele ja 10 tüdrukutele. Väikese internetikommentaatori (edaspidi IK) vanemad olid väga intelligentsed. Nad rabasid pidevalt tööd, väikese palga eest ja rabelesid muidu ka kõigest väest, et oma perekond ära toita. Neil polnud väikese Ik jaoks seepärast eriti palju aega, aga IK arvates oli see hea, sest nii kasvas ta iseseisvaks ja korralikuks inimeseks juba varakult. Vahel nad lõid IK-d. Aga tagantjärele teab IK, et just sellepärast ta ongi nii korralikuks inimeseks kasvanud ja püüab nii kasvatada ka oma lapsi - ikka vitsaga. Kui väike IK koolis käis, siis austati õpetajaid. Mitte sellepärast, et ta oskas oma ainet hästi anda või oli muidu toreda iseloomuga. Teda austati ja kummardati sellepärast, et ta oli õpetaja. Üldse olid lapsed iseseivamad ja loovamad. Ja tolleaegses koolis ikka õpetati ka lapsi, mitte ei nämmutatud niisama nagu tänapäeval. Koolis oli õppimine au sees, mitte nagu praegu, et mida lollim, seda popim. Ja raamatuid lugesid kõik ka, mida aga kätte said, seda neelati. Vanemaid inimesi austati jäägitult ja neile ei vaieldud kunagi vastu. Ilma igasuguse kahtluseta on nad ju kõiges targemad ja nad teavad täpselt, et neil on alati õigus, sest nad on vanemad. Nad teadsid ka täpselt mida IK tahab. IK ei vaielnud kunagi vastu, sest ta sai aru, et ta on veel rumal. IK sai kätte oma kohustusliku keskhariduse ja läks pärast seda ülikooli. Sealt sai ta paberi oma suure tarkuse eest. Tänapäeva ülikool pole ikka see, mis ta siis oli, täna antakse pabereid niisama, ilma õppimiseta ja raha eest, arvab IK. Noored on laisad ja ei viitsi pingutada, miks muidu minnakse õppima pehmeid teadusi. Õige asi on ikka midagi praktilist ja kõrgema matemaatikaga seotut. Mis ajakirjandus? Kirjutama õpitakse ju koolis! Ja üleüldse on ajakirjanikud madalalaubalised ja harimatud. Sotsiaalteadused? Mingi mula... kas nende järelduste tarvis on siis vaja koolis käia? Ise ei saa aru või? IK teab täpselt, et ega haridust näitav paber haritust ei anna. Ta ise on igas mõttes haritud. Ta saab aru intelligentsetest naljadest. Noortele on naljakad ainult need naljad, mis on ameerikalikud. Tordiga näkku ja nalja nabani. IK noorusajal ikka osati komöödiat ka teha, intelligentselt. Tänapäeva naljad on ainult üks suur ropendamine ja pealegi veel ebasobivatel teemadel. Ja komöödiaseriaalid on nii alla käinud, et teada, kunas on õige aeg naerda, on publik taustaks naerma pandud. Ei, sellist asja IK nooruses polnud. Samamoodi noored ei joonud enne kui nad täisealiseks said. Ja siis osati ka kohe piiri pidada. Praeguseks on küll IK endisestest klassikaaslastest keskkoolipäevilt umbes kolmandik alkoholisõltlased, aga Ik teab, et see tuleneb suurest stressist, sest kapitalistlik ühiskond nõuab, et sul oleks parim auto ja parim maja ja reisid kanaaridele 2x aastas. IK ise ei ole alkohoolik. Sünnipäevadel on küll pudel viina per kärss, aga ega siis seda kõike ära jooda, ainult pool. Siiamaani osatakse piiri pidada. IK ise elab korteris ja autot tal pole. Sest tema ei tee tööd mitte selleks, et autoliisingut maksta, vaid sellepärast, et talle on tema töö südamelähedane. Ülemus on küll igavene harimatu siga, ei tea tööst midagi ja palk ka kehv, aga IK kannatab vapralt ära. Selle 4000 eest saab ta täpselt kõik maksud makstud ja söögi lauale. Rohkem tema hing ei ihaldagi. Milleks sinna välismaale puhkama sõita, kui Eestis on piisavalt ilusaid kohti? IK ei salli inimesi, kes töötavad raha pärast. No selleks, et endale mammonat kokku vedada. Ik teab, et ükskord sureme me niikuinii ja hauda raha kaasa võtta ei saa. Sellepärast elab ta tagasihoidlikult. IK on väga suur kunstiarmastaja. Muidugi mitte moodsa kunsti, see on seisneb ju peamiselt purkisittumises. Kuidas seda kunstiks saab pidada? Mismõttes neid kunstnikke toetatakse maksumaksja rahast? Tõelist kunsti ei osta tänapäeval enam teha. Ja üleüldse eelistab IK välismaist kunsti kodumaisele, mis sellest provintsikunstist ikka tahta - pole nägu ega tegu. IK lugemisarmastusest ei tasu üldse rääkida. Kroonika jutud loetud, võtab ta ette klassikute teosed. Uuemad raamatud ei tasu lugemist ära, need on mingi ropendamine ja kultuuritus. IK teab palju ka psühholoogiast. Kui naabrimees oma naist pettis, teadis IK kohe, et see tuleneb meestele lausa geenidesse programeeritud seemendamisvajadusest. Kui naabrimees naise ja lapsed maha jättis ning uue noore tibiga kokku kolis, sai IK kohe aru, et naine on ise süüdi, ei lasknud mehel rahulikult elada, tahtis ainult raha. Naabrimehe uus naine muidugi on kole - nii kleenuke teine. Korralikul naisel on ikka vormi ka - on kohti, kust kinni hoida, mitte pole miski nälginud kondibukett. Uus naine käib ööklubis. Fuih, seal käivad ainult lit*id ju.
IK teadmised on väga laialdased. Näiteks teab ta, et politsei teeb oma tööd halvasti, sest ei võta näpujälgi nagu CSI-s. Peaks ikka eeskuju võtma ju, seal saadakse kõik pätid kätte, mitte nagu meil siin, et 90% pääseb teatud organite saamatuse tõttu. Ja üleüldse on meie riigis olukord kehv, sest siin on pätiparadiis. Karistused on nii leebed ja kurjategijaid koheldakse kui ausaid inimesi. Kõik varastavad raha ja rikkaks saab ainult ebaausa äriga. Maksumaksjana on ta vihane ka sellepärast, et arstiabi on olematu. Näiteks IK- oli köha ja ta luges internetist, et see võib tulla kopsupõletikust. IK arst aga ütles, et kanna talvel salli, oled vähem haige. Kuigi IK kategooriliselt vereanalüüse, röntgenit ja ultraheli nõudis, arst talle seda ei võimaldanud. Nüüd on IK sellepärast vihane. IK läks viimases hädas nõia juurde ja sai abi.
IK ei salli inimesi, kes vinguvad, et neile töö eest piisavalt ei maksta. Otsigu siis uus töö. Ise koolis ei õppinud ja virisevad. Vaeseid ta ka ei salli - need on enamasti laisad ja ei viitsi tööd teha. IK teab, et siin riigis on elu väga halb. Ta läheks siit ära, aga ta leiab, et on selleks juba liiga vana. Muidu on IK nutikas inimene, parandab kodus kõike ise, mitte nagu noored, kes ei oska oma kätega enam midagi valmis teha.
Ja üleüldse...
Subscribe to:
Posts (Atom)