Öää

Maikuu uudised tuleb vist 1 jutukesse paigutada.

Et siis lühidalt on paar korda tina pandud ja üks kord Niagara jugasid vaigistatud.

Niagara joad on kindlasti intrigeerivam kui võtungid, sest no olgem ausad, mitu korda te joonud olete? Ja mitu korda on teie korteris mühanud maailmatasemel arvestatav veehulk?

Niagara sai alguse ilusal hommikul kui peldikupõrandal oli pisike loik. Pisike loik sai tõrjutud pisikese peldikupaberitükikesega. Tunni pärast oli pisike loik tagasi. Pärast 2tunnist mõttetööd avastasin, et peldikutoru, mille kaudu vesi torudest paaki satub, tilgub. Pisike loik sai eemaldatud pisikese peldikupaberi tükiga ja loigu vältimiseks plastkarp põrandale paigutatud. Mees käis toru surkimas, et vaadata, kas tilkumist kuidagi lõpetada ei saa. Ei saanud. Küll aga hakkas loiguke karpi tilkuma märkimisväärselt kiiremini kui varem. Õhtul torkisid meessoost isendid torukest veel. Vee tilkumine hoogustus veelgi. Aga millist isast see enne seganud on?
Öösel kahe paiku, sel ajal kui normaalsed inimesed magavad, st mina magasin ka, hakkas järsku kohinat kostma. Läbi kohina oli kosta meeleheitlik appihüüe. Soojast voodist ikka välja ei kobiks. Mees kobis. Tagantjärgi võib öelda, et õigesti tegin. Seekord said isased ilma minu targa juhendamiseta vee kinni keeratud. Umbes 10 minuti jooksul oli kemmergukaugustest kuulda nukrat kaapimist ja veesolinat - "kaaaaaaaps... sollllllll" - vett tõsteti põrandalt sinna, kuhu see tegelikult oleks pidanud minema - pelleripotti.
Järgmine päev kujunes põnevaks. Kui oli leitud õige asendustoru selgus, et pole õiget mutrivõtit poldi lahtikeeramiseks. Kui mutrivõti oli leitud, selgus, et polti pole võimalik ära võtta ilma, et see lõhuks veepaagis oleva plastikust julla. Üks mees (jah, nimetame teda nii) avaldas soovi ehituspoest meie teeneka julla asemele uus leida. Kapitalism on loonud meie poodidesse vägev valiku ja Üks Mees ei osanud sellega toime tulla. Infoletioraakel valgustas teda - vajaliku julla leidmiseks selgita välja, milline konkreetselt on su pelleripott, nii saad täpselt teada, millist vaja. Üks Mees leidis, et selle järgiuurimine on ajaraiskamine ja üleüldse mis mees see on, kes peldikupotti õiget jullat ei oska leida. Ongi vale, no mis siis, mäkaiveriteip abiks ja vsjo. Pilku köitis see 1 teiste seast - ta kohe tundus sümpaatne - tumesinine, läbipaistva toru ja hõbedaste detailidega. Saigi see siis koju toodud. Kodus selgus, et vetsupott ei olnud valikust vaimustuses ja tuli minna uut hankima. Pärast väikest masendushoogu sai alustada teise katsega. Teine katse läks õnneks ja kulmineerus peldikusse sobiva julla leidmisega. Amatöörtorumeeste päev sai võiduka lõpu ja juba samal õhtul siristasid kõik jälle europeldikus.

Joomistest niipalju, et eile käisin sõbrantsi ja kaaskannatajaga väljas. Terve õhtu saime oma joogid ilusti ära lakutud ilma, et miskid ilased isased hüppama poleks tulnud. Ja siis nad saabusid. Just siis kui me arvet ootasime. Ja ajasid uskumatut möla. Ülbasin neile siis näkku. Neile vist meeldis see. Igatahes ära nad ei läinud. Läksime siis ise. Tee peale jäi teine pubi. Astusime sisse ja tegime veits jooki. Kella 1 paiku arvasime, et on hea aeg koju minna. Astusime siis pubist välja. Mis me näeme - meie poole jookseb 1 neist tüüpidest, kes ennist arvas, et ta on meistersebija. Ta nägi välja nagu madallennul s*ttuv tuvi. Nad olid nii õnnelikud, karjusid "Vahele jäite!" ja muud sellist. Linased riided loperdasid kiilaka kuti ümber, kui ta pidurdada püüdis. Me ei olnud meelitatud. Nende rõõm vaibus, kui nägid, et me tegelt ka ei taha nendega kuhugi edasi minna ja ei taha kuuldagi nende ülitarka läbujuttu. Nad solvusid ja läksid ära. Me läksime koju.