Päeva tsitaat

Päeva tsitaat tuleb Delfi kommentaarist:
Vanaisa
21.10.2011 10:08
Võimas lugu! Oleks see paberkandjal, siis ma teaks, mida sellega pühkida.

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/kuidas-katsikulkaik-loppes-kurvalt-ja-tuhja-kohuga.d?id=60236850&com=1

Jälle trendikas

Täna plaanisin trendikas olla. Trendikas on pidada moeblogi, kus esitleda ennast erinevates rõivastes. Trendikas on pidada ilublogi, milles saab kirjeldada uusimat heed änd shõuldersi suurepärast kõõmatõrjuvat efekti. Ja siis on veel trendikad elustiiliblogid, kuhu saab riputada pildi igast ampsust, mis söödud ja igast taskurätist, millesse nuusatud.
Ma plaanin olla 3kordselt trendikas.
Alustame siis moeblogist. Praegu on seljas vanad kulunud dressid. Pilti pole. Küll aga tahaks hullult jagada oma öögarderoobi. Endast pilti pole (ja ei tule), aga natuke aimu võib saada siit.

Nüüd ilunurgake. Kammisin hommikul juukseid. Küüned on lakkimata. Öised õhuvannid kehale on igapäevane ilunipp. Meiki ei kanna. Ilublogist ei tule vist midagi välja.

Elustiiliblog. Hommikul sõitsin keskkonnasõbraliku trolliga. Sõin

Nuuskasin millessegi taolisesse:



Tundub, et ükski ülalnimetatud formaat mulle ei sobi. Mõnikord võiks käsitöö-, lemmiklooma- ja kalastusblogiga proovida. Ehk joppab paremini.

Uus disain

Et mu šedöövrite nautimise keskkond ikka mõnus oleks, käin ma aeg-ajalt moega kaasas ja vahetan on jutukeste taustakujundust.
Usaldusväärse allika väitel on moes pruun - "Maailmamoe tänane maiuspala on pealaest jalatallani erinevates pruunides toonides kokku pandud tervik, kuid pruun on meelsasti nõus ka teist viiulit mängima." ja karusnahad - "Moesoosikute loožis on karusnahad – iga mantel, parka, jakk või kudum tõuseb hoopis kõrgema klassi moeliigasse, kui see on kauni vääriskraega ehitud.
" Ehk siis tänases on mu blog tõusnud kõrgema klassi moeliigasse.

Nägemus

See on mu uus lemmiksõna. Sest see on lihtsalt nii lahe. See sobib kõikvõimalike juttude sisse ja kui midagi muud öelda pole, siis võib oma nägemusest rääkida. Või kellegi teise nägemusest. Sest nägemus on äge ja kõigil on nägemus ja nägemus näitab, et sa oled positiivne, optimistlik, proaktiivne(see on mu lemmiksõnade top10 teisel kohal), innovaatiline ja muidu igati lugupeetud ühiskonna liige. Ja kõik noogutavad kaasa, sest keegi ei tea, mis see nägemus on. Valmistun siin omaette vaikselt juhtimisalase aine kontrolltööks ja konspekt sisaldab igas 3. lauses sõna "nägemus". Näiteks lausejupp "/.../ eesmärgid ei ole alati konkreetsed, vaid sageli hoopis nägemuslikud." Say whaaaat??? ET nägemus ei ole konkreetne, järelikult on see mingi udune aimdus. Kuidas saab mingi udune aimdus olla eesmärk? Kuidas üldse udusest aimdusest eesmärgini jõuda, kui pole selge, mis see eesmärk siis lõpuks ikkagi on? Ilmselgelt ei ela minus säravat motivatsioonikoolitajat, kes oma suurepärast edulugu ja turundusstrateegiat maailmaga lahkelt (raha eest) jagaks ning rahvusvahelise ärijuhtimise magistrini ei jõua ma ka ilmselt kunagi(isegi raha eest).
Õnneks on meil nägemus teadmistepõhisest majandusest ja me teame, et sinna jõuab proaktiivse suhtumisega samal ajal innovaatiline olles. Küll siis saabub.. ee.. no midagi head saabub, sest meil nägemus ja mõni rahvusvaheline pealik-innovaator jõuab kindlasti ka minutaoliste absoluutselt mitteproaktiivsete tagurlasteni.

Tegelt ma olen natuke innovaatiline. Tegin omale FB-sse konto. Sitaks innovaatiline on. Ma natuke kahetsen oma proaktiivset tegu, sest minuni on jõudnud tõendid sellest, et vähemalt 4 mu tuttavat ei oma peaaegu mittemingisugust kriitikameelt. Aga selle kompenseerivad überdiibid maailmaparandavad jutukesed joobes peaga auto juhtimisest ja paksudest inimestest, foto rokasest titest ning teated üliperfektsest "supperheast" pereelust. Ma loodan, et FB on lähiajal innovaatiline ja lisab "like" nupu kõrvale ka mingi "puke" või "are you high?" nupu. Eriti kena oleks "kustuta konto" nupp, mul on nägemus selle kasutamisest äärmiselt proaktiivse lähenemisega.

Seapea, kaks kannu õlut ja lit*ile limonaadi

Elu on lill. Või vähemalt lillekujuline.

Sai siin ükspäev poes käidud. Muidu oli plaan talvevarusid koguda, et soojaandev pekikiht naha alt enne kevadet kaduma ei läheks. Poes selgus, et hea õlu oli allahinnatud ja meil oli pooltühi poekäru ees, mille siis õllega täitsime. No ega me ei kooneradnud. Lükkasime siis oma kärukest kassa pool, kui mingi tibi, 2 saiapätsi süles, vaimustusest peaaegu selili pidi kukkuma. Ilmselgelt tugev tõmme tekkis tema silmade (need muutusid suureks ja ähvardasid peast välja kukkuda) ja meie käru õllesektsiooni vahel. Möödusime temast Metallist Ostukäru feat Palju Õllepudeleid - Kilin-kolin saatel. Kassas sattusid meie ette ema ja laps. Sellised vaiksed, korralikud inimesed, mõlemad väga armsad. Ema pakkis parasjagu toitu kotti, kui ma sättisin end nende kõrvale meie alkolaadungit kotti toppima. Laps ei saanud silmi õllelt. Ma ladusin pudeleid kotti ja tundsin, et peaks kuidagi asja kommenteerima. Umbes et "Me oleme vaesed tudengid." või "Tegelt me pole joodikud." või "oh, nüüd jätkub mitmeks kuuks." Igaks juhuks ei öelnud midagi. Ema ja laps läksid ära. Tõenäoliselt oli emal hiljem seletamist.


Kass kasvab vihinal. Keerab s*tta, sööb ja magab vahelduvalt. Tahaks kass olla.

Elus

Jah, ma olen seda juba kuu aega kannatanud ja lõppu ei paista veel. Mu juuksed on sassis, kraanivesi haiseb nagu Aura keskus ja põrand pole hoolimata hoolikast nühkimisest-pühkimisest endiselt puhas.
Kass on ka põrguline. Üritasin talle ussirohtu anda. Ilmselgelt polnud kiizuh asjast vaimustuses. Googeldasin esiteks hoolega, et nohh, mingi nipp peab ju olema kuidas ise terveks jääda ja et kass ka terveks jääks... elus oleme mõlemad, aga protsess oli piinarikas. Umbes nagu siin kirjeldatud on. Alguses pakkusin talle käe pealt tabletti. Kass lakkus mu kätt ja kõndis minema. Proovisin uuesti, tulemus sama.
Siis püüdsin ta lõugu lahti saada, et tablett talle suhu suruda. Lõuad ei avanenud, küll aga sain ma hammustada ja kõigi nelja käpaga. Kass kõndis minema.
Ok, aeg kaval olla. Otsisin külmkapist välja tüki liha, tegin tableti pisikesteks tükkideks ja surusin lihasse. Panin sööda lõksu ja jäin ootama. Jah, ma olin kaval. Kass oli veel kavalam - ta sõi ära kogu liha, milles ei olnud tabletti. Ja kõndis minema.
Tabletti pidi ta võtma ja ma plaanisin nüüd natuke jõudu rakendada. Et enam hammustada ja käpaga ei saaks, otsisin kapist saunalina ja üritasin kassi sinna pakkida. Tulemus - mina sain hammustada, kõigi nelja käpaga ja kass kõndis minema.
Taaskord tuli olla kaval nigu vana rebane. Purustasin tableti, segasin hapukoore sisse ja andsin elukale ette. Ja skooor!!! Ta sõi selle kõik ära. Põrand ei tundunudki enam nii prügine.