Elu on lill. Või vähemalt lillekujuline.
Sai siin ükspäev poes käidud. Muidu oli plaan talvevarusid koguda, et soojaandev pekikiht naha alt enne kevadet kaduma ei läheks. Poes selgus, et hea õlu oli allahinnatud ja meil oli pooltühi poekäru ees, mille siis õllega täitsime. No ega me ei kooneradnud. Lükkasime siis oma kärukest kassa pool, kui mingi tibi, 2 saiapätsi süles, vaimustusest peaaegu selili pidi kukkuma. Ilmselgelt tugev tõmme tekkis tema silmade (need muutusid suureks ja ähvardasid peast välja kukkuda) ja meie käru õllesektsiooni vahel. Möödusime temast Metallist Ostukäru feat Palju Õllepudeleid - Kilin-kolin saatel. Kassas sattusid meie ette ema ja laps. Sellised vaiksed, korralikud inimesed, mõlemad väga armsad. Ema pakkis parasjagu toitu kotti, kui ma sättisin end nende kõrvale meie alkolaadungit kotti toppima. Laps ei saanud silmi õllelt. Ma ladusin pudeleid kotti ja tundsin, et peaks kuidagi asja kommenteerima. Umbes et "Me oleme vaesed tudengid." või "Tegelt me pole joodikud." või "oh, nüüd jätkub mitmeks kuuks." Igaks juhuks ei öelnud midagi. Ema ja laps läksid ära. Tõenäoliselt oli emal hiljem seletamist.
Kass kasvab vihinal. Keerab s*tta, sööb ja magab vahelduvalt. Tahaks kass olla.
Thursday, January 20, 2011
Sunday, January 2, 2011
Elus
Jah, ma olen seda juba kuu aega kannatanud ja lõppu ei paista veel. Mu juuksed on sassis, kraanivesi haiseb nagu Aura keskus ja põrand pole hoolimata hoolikast nühkimisest-pühkimisest endiselt puhas.
Kass on ka põrguline. Üritasin talle ussirohtu anda. Ilmselgelt polnud kiizuh asjast vaimustuses. Googeldasin esiteks hoolega, et nohh, mingi nipp peab ju olema kuidas ise terveks jääda ja et kass ka terveks jääks... elus oleme mõlemad, aga protsess oli piinarikas. Umbes nagu siin kirjeldatud on. Alguses pakkusin talle käe pealt tabletti. Kass lakkus mu kätt ja kõndis minema. Proovisin uuesti, tulemus sama.
Siis püüdsin ta lõugu lahti saada, et tablett talle suhu suruda. Lõuad ei avanenud, küll aga sain ma hammustada ja kõigi nelja käpaga. Kass kõndis minema.
Ok, aeg kaval olla. Otsisin külmkapist välja tüki liha, tegin tableti pisikesteks tükkideks ja surusin lihasse. Panin sööda lõksu ja jäin ootama. Jah, ma olin kaval. Kass oli veel kavalam - ta sõi ära kogu liha, milles ei olnud tabletti. Ja kõndis minema.
Tabletti pidi ta võtma ja ma plaanisin nüüd natuke jõudu rakendada. Et enam hammustada ja käpaga ei saaks, otsisin kapist saunalina ja üritasin kassi sinna pakkida. Tulemus - mina sain hammustada, kõigi nelja käpaga ja kass kõndis minema.
Taaskord tuli olla kaval nigu vana rebane. Purustasin tableti, segasin hapukoore sisse ja andsin elukale ette. Ja skooor!!! Ta sõi selle kõik ära. Põrand ei tundunudki enam nii prügine.
Kass on ka põrguline. Üritasin talle ussirohtu anda. Ilmselgelt polnud kiizuh asjast vaimustuses. Googeldasin esiteks hoolega, et nohh, mingi nipp peab ju olema kuidas ise terveks jääda ja et kass ka terveks jääks... elus oleme mõlemad, aga protsess oli piinarikas. Umbes nagu siin kirjeldatud on. Alguses pakkusin talle käe pealt tabletti. Kass lakkus mu kätt ja kõndis minema. Proovisin uuesti, tulemus sama.
Siis püüdsin ta lõugu lahti saada, et tablett talle suhu suruda. Lõuad ei avanenud, küll aga sain ma hammustada ja kõigi nelja käpaga. Kass kõndis minema.
Ok, aeg kaval olla. Otsisin külmkapist välja tüki liha, tegin tableti pisikesteks tükkideks ja surusin lihasse. Panin sööda lõksu ja jäin ootama. Jah, ma olin kaval. Kass oli veel kavalam - ta sõi ära kogu liha, milles ei olnud tabletti. Ja kõndis minema.
Tabletti pidi ta võtma ja ma plaanisin nüüd natuke jõudu rakendada. Et enam hammustada ja käpaga ei saaks, otsisin kapist saunalina ja üritasin kassi sinna pakkida. Tulemus - mina sain hammustada, kõigi nelja käpaga ja kass kõndis minema.
Taaskord tuli olla kaval nigu vana rebane. Purustasin tableti, segasin hapukoore sisse ja andsin elukale ette. Ja skooor!!! Ta sõi selle kõik ära. Põrand ei tundunudki enam nii prügine.
Subscribe to:
Posts (Atom)