Plaan

Püüan juba pikemat aega välja mõelda, kuidas mu laiskus tasutud saaks (Uusvanasõna "Töö tasub ära tulevikus, laiskus kohe praegu" ei lähe arvesse). Kõik on hea. Nüüd on vaja leida keegi, kes oleks nõus mulle pappi välja käima selle eest, mida ma kõige paremini oskan - laisklemine. Kuhu CV saatma peab?

Kuldne mark

Vene kommid on suht pandavad. Sain neid sünkariks poole kilo jagu. Kommid pole eriti märkimisväärsed, aga karbis oli boonusena 2000 rubla :D:D:D:D Aitäh, Annika!! :P

Oo lala, quelle famille!!*

*Tõlge: Oo, milline perekond!! Niisama: Kunagi ammu, kui umbes teises klassis käisin ja prantsuse keelt hakkasin õppima, siis see lause oli Leesi õpikus. Seda pidi harjutama. Õige hääletoon, häälekõrgus jne. Vanemad siiamaani irvitavad aeg-ajalt.

Aga...päev pärast jaani oli suguvõsakokkutulek. Arvata on, et see keeras pekki jaanijooma suuremad plaanid. Anyway, istusime ja sõime seal ja vaatasime üksteist - väga põnev oli eksole. Eile selgus, et suguvõsakokkutulekul patseerisid ringi 2 tsikki, üks neist mu sugulane, kes olid otsustanud lesbideks hakata. Üks neist näeb välja nagu mees ja teine on niisama veits mööda. Aga sisemine ilu on peamine ja seepärast on otsus väga mõistlik. Pole paha.

Naabrid on endale muretsenud järjekorras 3. siiami kassi. Seekord on tegemist kassipojaga, kes kardab kõike, tõenäoliselt ka enda varju. Tema avastusretked meie rõdule ja korterisse leiavad aset ühe täiskasvanud kassi silme all. Arvatavasti on ta kõik oma foobiad vana kassi tarkade õpetussõnade.. ok, õpetuskräunumisega omandanud. Pisike meenutab Kissi lauljat (ma päriselt ka panen varsti pildi üles), a ikka on armas.

A suvi on vist läbi saanud, õues on 14 kraadi sooja. "Sooja", sorry.

Vaimuvaene

Vähe sellest, et mõnda aega tagasi leidsin internetist pakkumise "konditsioneerid kuivadele juustele", sain täna valgustatuks ka kokakunsti alal - suutsin välja tuhnida vegetaarse pikkpoisi retsepti. Nagu nimigi ütleb, on tegemist udupeene "delikatessiga". Tõenäoliselt ma seda ei sööks, aga see selleks.

Eile sai üle hulga aja klubis käidud. Oh õudust, mis karvaseid ja sulelisi näha oli. Sain jälle kinnitust, et kainena ei tasu kluppi minna. Kohal olid ka Mullivee Vennaskonna liikmed. Et nendega lähemalt tuttavaks saada, pead sa olema kas blondiin või süsimustade juustega ja välja nägema, nagu kannataks sa anoreksia käes.
Kuidas neid ära tunda?
a) neil on triiksärk või liibuv T-särk. Ilmselgelt on tegemist vähemalt Armani särgiga. Triiksärk võib olla tihti ka tundmatut päritolu. T-särgi tuvastamisega ei pea vaeva nägema, sest Armani kiri kargab sulle juba klubi uksest sisse astudes näkku, isegi kui selle kandja kusagil seina taga asub.
b) Neil on kingad. Meeldiv on asja juures see, et enamasti on kingad puhtad ja korralikult viksitud - umbes 99% kordadest. Noorematel vennaskonna liimetel on kombeks pidada omavehl võistlust "Pikem ja kõrgem". Võistlus seisneb selles, kes suudab kanda pikemate ninadega kingi ja kelle kinganinad ulatuvad kõige kõrgemale. Märksõnaks tavainimestele olgu siin sarnasus keskaja moega.
c) Nende soeng on ohtra geeliga ära lakutud või pole neil üldse soengut. Ükski endast lugupidav Mullivee Vennaskonna liige ei aja tukka püsti või juukseid sassi, nii teevad ainult noored, kes pole veel vennaskonnas või need, kes kunagi vennaskonda ei saagi. Ilmselt näevad nad selle soengu tegemiseks rohkem vaeva kui keskmine naine endale soengut tehes.
d) Kui solaariumiga liialdavate naiste kohta öeldakse grillkanad, siis nemad on endale võtnud auväärse grillkuke tiitli... Ja kannavad seda au ja uhkusega.
e) Nad joovad mullivett. Aeg-ajalt lubatakse omale mõni siider. Mõned julgemad kasutavad joomiseks kõrt.
f) Mullivee Vennaskonna liikmed ei räägi võõraste naistega kunagi esimesena. Selline asi käiks neile au pihta. Nad on lihtsalt nii ilusad mehed, et naised peaksid nende ees siruli olema juba selle eest, et 1 neist on suvatsenud klubi uksest sisse astuda. Kui neil tekib huvi naise vastu, siis on lähenemiseks kasutatavad 2 taktikat. Esimene taktika on olla ilus ja saata naise suunas neid "saatuslikke" pilke. Tavainimene tõlgendaks seda jõllitamisena. Selle "saatusliku" pilgu, mis peaks märku andma, et sinust ollakse huvitatud, saateks käib spetsiaalne näoilme. Nad on seda pikalt treeninud - küll peegli ees, küll kaamera ees. Parimaid palasid võib leida reidipiltide seast. Ei tasu ehmatada, kui tüüp pildil näeb välja, nagu oleks keegi ta näo eriti vinge ja fikseeriva põrandalaki sisse kastnud, põsed kuklale klammerdanud või nagu oleks tal kolmandat aastat kõht kinni - see kõik on vaid selle nimel, et ilus olla. Teine viis on tiirutada valitud objekti ümber, aga mitte liiga lähedal. Muidu võib naisobjekt ekslikult arvata, et temaga tullakse rääkima või tantsima. Sellist asja ei saa vennaskonna liige endale lubada. Kiibitsemine võib toimuda ühe või mitme objekti ümber ning kesta peo algusest peo lõpuni.
g) Nad ei liigu kunagi üksi. Neid on vähemalt kaks. Vahepeal jaotavad nad suurema grupi väiksemateks rühmadeks, et tegevus efektiivsem oleks.

Ei pea vist mainima, et Mullivee Vennaskonna liikmed liituvad naisobjektiga koos elades Diivanikaunistuste Klubi liikmeteks. Elektripirni vahetamist pole mõtet loota ja hea oleks omada suuremaid soengugeelivarusid, et vältida hüsteeriat.

Ups

Ma pean kindlasti tsiteerima ka oma teise poole väljaütlemisi.

Mina: "Täis olid, et ei mäleta?"
Tema: "Ei tea, ei mäleta."

Tema:"Paneme saiad ühte pätsi!"

Tema:"Kuule, mis kell päike täna maandub?"

Öää

Maikuu uudised tuleb vist 1 jutukesse paigutada.

Et siis lühidalt on paar korda tina pandud ja üks kord Niagara jugasid vaigistatud.

Niagara joad on kindlasti intrigeerivam kui võtungid, sest no olgem ausad, mitu korda te joonud olete? Ja mitu korda on teie korteris mühanud maailmatasemel arvestatav veehulk?

Niagara sai alguse ilusal hommikul kui peldikupõrandal oli pisike loik. Pisike loik sai tõrjutud pisikese peldikupaberitükikesega. Tunni pärast oli pisike loik tagasi. Pärast 2tunnist mõttetööd avastasin, et peldikutoru, mille kaudu vesi torudest paaki satub, tilgub. Pisike loik sai eemaldatud pisikese peldikupaberi tükiga ja loigu vältimiseks plastkarp põrandale paigutatud. Mees käis toru surkimas, et vaadata, kas tilkumist kuidagi lõpetada ei saa. Ei saanud. Küll aga hakkas loiguke karpi tilkuma märkimisväärselt kiiremini kui varem. Õhtul torkisid meessoost isendid torukest veel. Vee tilkumine hoogustus veelgi. Aga millist isast see enne seganud on?
Öösel kahe paiku, sel ajal kui normaalsed inimesed magavad, st mina magasin ka, hakkas järsku kohinat kostma. Läbi kohina oli kosta meeleheitlik appihüüe. Soojast voodist ikka välja ei kobiks. Mees kobis. Tagantjärgi võib öelda, et õigesti tegin. Seekord said isased ilma minu targa juhendamiseta vee kinni keeratud. Umbes 10 minuti jooksul oli kemmergukaugustest kuulda nukrat kaapimist ja veesolinat - "kaaaaaaaps... sollllllll" - vett tõsteti põrandalt sinna, kuhu see tegelikult oleks pidanud minema - pelleripotti.
Järgmine päev kujunes põnevaks. Kui oli leitud õige asendustoru selgus, et pole õiget mutrivõtit poldi lahtikeeramiseks. Kui mutrivõti oli leitud, selgus, et polti pole võimalik ära võtta ilma, et see lõhuks veepaagis oleva plastikust julla. Üks mees (jah, nimetame teda nii) avaldas soovi ehituspoest meie teeneka julla asemele uus leida. Kapitalism on loonud meie poodidesse vägev valiku ja Üks Mees ei osanud sellega toime tulla. Infoletioraakel valgustas teda - vajaliku julla leidmiseks selgita välja, milline konkreetselt on su pelleripott, nii saad täpselt teada, millist vaja. Üks Mees leidis, et selle järgiuurimine on ajaraiskamine ja üleüldse mis mees see on, kes peldikupotti õiget jullat ei oska leida. Ongi vale, no mis siis, mäkaiveriteip abiks ja vsjo. Pilku köitis see 1 teiste seast - ta kohe tundus sümpaatne - tumesinine, läbipaistva toru ja hõbedaste detailidega. Saigi see siis koju toodud. Kodus selgus, et vetsupott ei olnud valikust vaimustuses ja tuli minna uut hankima. Pärast väikest masendushoogu sai alustada teise katsega. Teine katse läks õnneks ja kulmineerus peldikusse sobiva julla leidmisega. Amatöörtorumeeste päev sai võiduka lõpu ja juba samal õhtul siristasid kõik jälle europeldikus.

Joomistest niipalju, et eile käisin sõbrantsi ja kaaskannatajaga väljas. Terve õhtu saime oma joogid ilusti ära lakutud ilma, et miskid ilased isased hüppama poleks tulnud. Ja siis nad saabusid. Just siis kui me arvet ootasime. Ja ajasid uskumatut möla. Ülbasin neile siis näkku. Neile vist meeldis see. Igatahes ära nad ei läinud. Läksime siis ise. Tee peale jäi teine pubi. Astusime sisse ja tegime veits jooki. Kella 1 paiku arvasime, et on hea aeg koju minna. Astusime siis pubist välja. Mis me näeme - meie poole jookseb 1 neist tüüpidest, kes ennist arvas, et ta on meistersebija. Ta nägi välja nagu madallennul s*ttuv tuvi. Nad olid nii õnnelikud, karjusid "Vahele jäite!" ja muud sellist. Linased riided loperdasid kiilaka kuti ümber, kui ta pidurdada püüdis. Me ei olnud meelitatud. Nende rõõm vaibus, kui nägid, et me tegelt ka ei taha nendega kuhugi edasi minna ja ei taha kuuldagi nende ülitarka läbujuttu. Nad solvusid ja läksid ära. Me läksime koju.

Uuaa

Et siis terve aprillikuu vältel polnud mul midagi öelda. Nüüd veits on.
Ükspäev kõndisin Emajõe ääres kodu poole, st siis kesklinnast turu poole. Emajõe ääres on võimalik kõndida üleval ja all. "All" on päris jõe ääres, seal on mingi mõtteline sadamakai ja pingid parmudele. "Üleval" on siis kingapood ja hotell. Igatahes kõndisin seal üleval ja vaatan, et mingid lapsed mängivad vette viiva trepi peal. Üks neist mängis aluspesus ja valmistus just vette minema. Astus siis vette ja kohe välja tagasi, mõlemad lapsed kilkasid. Astus veel korra vette. Teine laps tegi midagi nii, et esimene sööstis veest välja oma riiete juurde. Teine jooksis eemale, esimene lõugas seelikut selga ajades "Tule siia värdjas, ma peksan su pea lõhki!" Eemalt kostis teise lapse itsitamist ja kilkeid. Esimene pani pluusi selga ja kisas enne jooksma hakkamist "Käi v****, raisk!" ja jooksis irvitades oma õele järgi. 7-8 aastaste tüdrukute ema ja isa istusid pingi peal, olid oma määrdunud seljakotid pingi kõrvale mudasse paigutanud ja arutasid kõva häälega mingit sotsiaalpornoteemat. Ilus perekondlik pärastlõuna.