Noh, täna trippisin arstitädi juurde, sest et eelmine nädal sai kodus passitud 4 päeva. Jah, ma olin haige. Arstile ei viitsinud helistada, sest palavik oli ainult 2 päeva ja mis ta ikka teha saab. Ütleb, et istu kodus ja pane villased sokid varba otsa. Selle peale tulemiseks ei ole vaja just eriti tark olla. Kimasin siis tallataksoga teisele poole linna ja passisin arsti ooteruumis. Lapsed jooksid ringi. Muhe. Lõpuks sain mina ka jutule. Aega mul muidugi kinni pandud ei olnud (see on nõrkadele) ja ma tahtsin ainult tõendit. Pärast mõnitamist ja muid lõbustusi sain ka selle. Arst küsis mitu korda, miks ma eelmine nädal ei helistanud. No midafakkinagu. Telefoni teel ei pane mulle mingit diagnoosi ja seda, et ma külma olen saanud, tean ma ise ka. Ma täitsa juhuslikult märkasin. Kurk on siiamaani punane, niiet sellest veenmiseks piisas. Aga jah, kui selgeltnägijat vajate, siis andke teada, ma annan numbri.
Ah jah, arsti poeg on ilge pätt ja kaabakas, ma tean küll. See saab raudselt iga päev tõendeid palju aga kulub ja osa müüb veel maha kahh.
Aega planeerida ma ka ei oska. Ma pole täna midgi teinud peale koolis käimise ja magamise, nüüd sain tunni ajaga paar vajalikku asja ja päris mitu mittevajalikku asja tehtud.
Nüüd ma lähen bioloogiat õppima. Iu.
Aa, tänane päev on ikkagi korda läinud. Hakkasime koolist ära tulema ja klassivend pidi mu koju viima. Tšillisime parklasse, kus pidi auto olema. Auto oli ja päris mitu teist autot veel. Auto, mida meil vaja oli sealt kätte saada, oli nummilt kinni pargitud. Pärast 10minutilist sebimist ja erinevaid šedöövermanöövreid saime välja. Helistasime suure vihaga menti ja panime rämedalt kitse. Loo moraal: ära pargi kohta, mille lähedusse võiks meiesuguseid kibestunud abituriente sattuda.
Monday, January 28, 2008
Tuesday, January 22, 2008
Andke abi
Ma olen ikka haige ja seepärast on mul laialt aega kõikvõimalike lolluste lugemiseks. Eriti armas on Delfi. Pealkirjad võtavad pisarad silmanurka. Minu isilik TOP 3 :
1. - Käimla-Siim asub kannuseid teenima
2. - Elvis läks tänaval naist kolkima
3. - Karvane floora päästab maailma
Ma arvan, et lähemat kommenteerimist need ei vaja, räägivad enda eest ise. Küll aga on veel kauneid sõnaseadeid meie armsas eesti keeles:
1. - Geneetiliselt ägestatud porgand - GMO 2.0
Kõlab nagu oleks GMO-porgandite jaoks mingi arvutiprogramm välja töötatud. Porgandid on muidu nagu normaalsed porgandid, passivad peenras. Aga siis ühel hetkel vajutatakse kuskil nuppu ja kõik porgandid ägestuvad. Porgandite mäss!!!
2. - Juštšenko otsib Ukraina näljahädadele tunnusmärki
Kui geniaalne. Kõik müügiks, isegi näljahädad. Ärivaist on sel mehel küll paigas. Järgmisena võiks ka muudele hädadele märgi leida. Omalt poolt pakuksin pissihäda.
3. - Keskraamatukogust saab nüüd võtta 20 raamatut
Kui ma terveks saan, siis lähen Tallinnasse ekskursioonile ja passin raamatukogu ees seda inimest, kes 20 raamatut korraga laenutab. Digika akud sain ka kätte, seega on võimalus ka pilti teha. Aga samas vaatame positiivset poolt... sa oled loll tibi, pole pärast10. sünnipäeva ühtegi raamatut kaugelt ka näinud, aga nüüd tahad sebida mingit venda, kellel on mersu ja kes loeb vahel ("Seiklusjutte maalt ja merelt" sari on tema lagi, aga siiski loeb). Ega sa talle alla ei taha jääda ju, seega murrad 3 ööd ja päeva pead ning olles välja mõelnud sigakavala plaani kuidas meest tillist tõmmata, rändad 7 maa ja mere taha raamatukokku. Sõbranna võtad ka kaasa ja kahepeale laenutate 40 raamatut. Viid koju ja laod need oma 100 kreemipotsiku asemel riiulisse. Ühe paned öökapile, et eriti tark välja näha. Igaks juhuks teise ka, siis on veel targem tunne. Tuleb mees ja mis ta näeb - raamatud!!! "Pipi pikksukk" ja "Suur laste loomaraamat piltidega". Mees vahib suu ammuli neid 38 raamatut, mis riiulis on, tibi samal ajal hõõrub suurest rõõmust, et plaan korda läks, tema selja taga käsi. Kui mees nirvanast tagasi jõuab, tituleerib ta tibi väärt naiseks, sest ta on tark ja ilus. Vot siis.
1. - Käimla-Siim asub kannuseid teenima
2. - Elvis läks tänaval naist kolkima
3. - Karvane floora päästab maailma
Ma arvan, et lähemat kommenteerimist need ei vaja, räägivad enda eest ise. Küll aga on veel kauneid sõnaseadeid meie armsas eesti keeles:
1. - Geneetiliselt ägestatud porgand - GMO 2.0
Kõlab nagu oleks GMO-porgandite jaoks mingi arvutiprogramm välja töötatud. Porgandid on muidu nagu normaalsed porgandid, passivad peenras. Aga siis ühel hetkel vajutatakse kuskil nuppu ja kõik porgandid ägestuvad. Porgandite mäss!!!
2. - Juštšenko otsib Ukraina näljahädadele tunnusmärki
Kui geniaalne. Kõik müügiks, isegi näljahädad. Ärivaist on sel mehel küll paigas. Järgmisena võiks ka muudele hädadele märgi leida. Omalt poolt pakuksin pissihäda.
3. - Keskraamatukogust saab nüüd võtta 20 raamatut
Kui ma terveks saan, siis lähen Tallinnasse ekskursioonile ja passin raamatukogu ees seda inimest, kes 20 raamatut korraga laenutab. Digika akud sain ka kätte, seega on võimalus ka pilti teha. Aga samas vaatame positiivset poolt... sa oled loll tibi, pole pärast10. sünnipäeva ühtegi raamatut kaugelt ka näinud, aga nüüd tahad sebida mingit venda, kellel on mersu ja kes loeb vahel ("Seiklusjutte maalt ja merelt" sari on tema lagi, aga siiski loeb). Ega sa talle alla ei taha jääda ju, seega murrad 3 ööd ja päeva pead ning olles välja mõelnud sigakavala plaani kuidas meest tillist tõmmata, rändad 7 maa ja mere taha raamatukokku. Sõbranna võtad ka kaasa ja kahepeale laenutate 40 raamatut. Viid koju ja laod need oma 100 kreemipotsiku asemel riiulisse. Ühe paned öökapile, et eriti tark välja näha. Igaks juhuks teise ka, siis on veel targem tunne. Tuleb mees ja mis ta näeb - raamatud!!! "Pipi pikksukk" ja "Suur laste loomaraamat piltidega". Mees vahib suu ammuli neid 38 raamatut, mis riiulis on, tibi samal ajal hõõrub suurest rõõmust, et plaan korda läks, tema selja taga käsi. Kui mees nirvanast tagasi jõuab, tituleerib ta tibi väärt naiseks, sest ta on tark ja ilus. Vot siis.
Monday, January 21, 2008
Oijah
Ma olen haige. Püüan selgusele jõuda, kas ma mõtlen seda haigust omale välja või ma olen tegelikult ka haige. Vist olen päriselt, sest mõttejõuga ma pole varem suutnud omale palavikku tekitada. Igatahes tänu sellele haigusele jäid täna mu imelised teadmised evolutsioonist teistele jagamata. Aga selles pole midagi, sest mul on võimalus kogu maailma oma imeliste teadmistega ka hiljem hämmastada.
Select tuli täna, päev on seega korda läinud ja kell on alles 16.37. Novaluxi sooduskupongide peal on pingviinid.
Tegin omale poole tunni eest kohvi. Segan mina seda siis lusikakolina saatel ja vaatan aknast välja. Avanes imeline idüll väga halvast ilmast, laasitud tammepuust, mis mu armsate penskaritest naabrite tõttu näeb välja nagu maasse torgatud pintsel (noh, vähemalt 2/3 tüvest on paljas ja siis algavad oksad) ja kahest kakerdavast slaavi päritolu nooremapoolsest seltsimehest. Süvenesin korraks külmkapi sisusse. Kui tagasi aknast välja vaatasin, nägin ühte seltsimeest puu juures metsapeatust tegemas. Et maja ees kusevat venkut iga päev kohvi kõrvale ei näe, siis mõtlesin temast pilti teha, et Vanja kuulsaks saaks. Paar nädalat tagasi olin digika akud üles otsinud, täis laadinud ja nad sihtotstarbeliseks kasutamiseks digikasse toppinud. Parajasti, kui ma püüdsin ajaloolist momenti jäädvustada, avastasin ma, et digikas enam akusid pole. No aku, no pilt. Paha. Õde oli need pihta pannud. Mulle muidugi ei öelnud midagi. Nüüd ma olen kuri ja Vanja on ka kuri, sest Vanja ei saa kuulsaks.
Select tuli täna, päev on seega korda läinud ja kell on alles 16.37. Novaluxi sooduskupongide peal on pingviinid.
Tegin omale poole tunni eest kohvi. Segan mina seda siis lusikakolina saatel ja vaatan aknast välja. Avanes imeline idüll väga halvast ilmast, laasitud tammepuust, mis mu armsate penskaritest naabrite tõttu näeb välja nagu maasse torgatud pintsel (noh, vähemalt 2/3 tüvest on paljas ja siis algavad oksad) ja kahest kakerdavast slaavi päritolu nooremapoolsest seltsimehest. Süvenesin korraks külmkapi sisusse. Kui tagasi aknast välja vaatasin, nägin ühte seltsimeest puu juures metsapeatust tegemas. Et maja ees kusevat venkut iga päev kohvi kõrvale ei näe, siis mõtlesin temast pilti teha, et Vanja kuulsaks saaks. Paar nädalat tagasi olin digika akud üles otsinud, täis laadinud ja nad sihtotstarbeliseks kasutamiseks digikasse toppinud. Parajasti, kui ma püüdsin ajaloolist momenti jäädvustada, avastasin ma, et digikas enam akusid pole. No aku, no pilt. Paha. Õde oli need pihta pannud. Mulle muidugi ei öelnud midagi. Nüüd ma olen kuri ja Vanja on ka kuri, sest Vanja ei saa kuulsaks.
Subscribe to:
Posts (Atom)