Noh, täna trippisin arstitädi juurde, sest et eelmine nädal sai kodus passitud 4 päeva. Jah, ma olin haige. Arstile ei viitsinud helistada, sest palavik oli ainult 2 päeva ja mis ta ikka teha saab. Ütleb, et istu kodus ja pane villased sokid varba otsa. Selle peale tulemiseks ei ole vaja just eriti tark olla. Kimasin siis tallataksoga teisele poole linna ja passisin arsti ooteruumis. Lapsed jooksid ringi. Muhe. Lõpuks sain mina ka jutule. Aega mul muidugi kinni pandud ei olnud (see on nõrkadele) ja ma tahtsin ainult tõendit. Pärast mõnitamist ja muid lõbustusi sain ka selle. Arst küsis mitu korda, miks ma eelmine nädal ei helistanud. No midafakkinagu. Telefoni teel ei pane mulle mingit diagnoosi ja seda, et ma külma olen saanud, tean ma ise ka. Ma täitsa juhuslikult märkasin. Kurk on siiamaani punane, niiet sellest veenmiseks piisas. Aga jah, kui selgeltnägijat vajate, siis andke teada, ma annan numbri.
Ah jah, arsti poeg on ilge pätt ja kaabakas, ma tean küll. See saab raudselt iga päev tõendeid palju aga kulub ja osa müüb veel maha kahh.
Aega planeerida ma ka ei oska. Ma pole täna midgi teinud peale koolis käimise ja magamise, nüüd sain tunni ajaga paar vajalikku asja ja päris mitu mittevajalikku asja tehtud.
Nüüd ma lähen bioloogiat õppima. Iu.
Aa, tänane päev on ikkagi korda läinud. Hakkasime koolist ära tulema ja klassivend pidi mu koju viima. Tšillisime parklasse, kus pidi auto olema. Auto oli ja päris mitu teist autot veel. Auto, mida meil vaja oli sealt kätte saada, oli nummilt kinni pargitud. Pärast 10minutilist sebimist ja erinevaid šedöövermanöövreid saime välja. Helistasime suure vihaga menti ja panime rämedalt kitse. Loo moraal: ära pargi kohta, mille lähedusse võiks meiesuguseid kibestunud abituriente sattuda.
No comments:
Post a Comment