Noo ükspäev tuli ränk alkoisu õhtul. Ajasin siis oma punased kontsad alla, võtsin mehe kaenlasse ja kütsime tallataksoga Annelinna Feenoksisse. Teada-tuntud fakt, et poe ees käib tihe seltsielu, ja ega poes sees toimuv sellele alla ei jää. Astume siis uksest sisse ja mina, poolpime nagu ma olen, kohe silmadega otsima mõnd juba tuttava väljanägemisega alksi. Alksi ei leidnud, sest vana hea sõber ja joodik mr. Raul vahtis vastu. Ma muidugi ei näind teda esimese hooga, aga tema lõugas üle poe "Ooo mida ma nääen!". Siis rääksime veits ja elasime kahh seltsielu. Rauli ma pole muidu eelmisest suvest saati näinud. Ehk siis siit moraal: tahad vana sõpra näha, astu Feenoksisse. Kui vana sõpra ei näe, siis on võimalik uusi tutvusi saada.
PS! Ma 1 sõbrantsi nägin ka 1kord alksipoe ees, keda ma polnud..noo mingi 3 aastat vast näinud :D
PPS! Annelinn on väga väärtusliku miljööga elamiskoht. Istun mina pühapäeva õhtul rõõmsalt netis eksole. Järsku õues ilge kummivilin ja pidurikrigin, millele järgneb entusiastlik küsimus "Ega te ei tea kus magada saab?"
No comments:
Post a Comment