Kõigepealt õel lõbustus, mis mul on olnud lapsepõlvest saati. Elan teatud ranna lähedal, minu uksest liivani on umbes 50 meetrit. Sellest tulenevalt saab igal suvel nautida masside hüsteeriasse sattumist. Nimelt rannahooajal juhtub tihti, et kuumal suvepäeval on pläääž inimesi täis ja suures suvitamiseufoorias ei märgata lähenevat ähvardavat klimaatilist katastroofi, mis end äkitselt ilmutab, tavaliselt paduvihma kujul, mõnikord kaunis harmoonias äikesega ja veelgi harvem saab näha-kuulda triot koosseisus vihm, äike ja rahe. Vähesed taipavad ilmamuutuse ära juba varem ja pagevad kiirelt. Umbes 90% aga ei saa midagi aru enne, kui vihmani on jäänud umbes 1 minut. Siis algab möll. Pakitakse kiirelt kõik - rannatarbed alates lamamistoolidest ja täispuhutavatest rõngastest kuni laste ja õllepudeliteni - ja kuna ilm oli hommikul ilus ja vihmavarju pole, siis varjatakse end vihma eest kättejuhtuvate asjadega, milleks tihti on needsamad rannatoolid või täispuhutavad rannamänguasjad. Harvem ka laste ja õllepudelitega. Sellele saginale järgneb vihm ja muud loodusnähtused. Mina istun oma rõdul ja vaatan kuidas rand 2 minutiga tihedast inimkattest vabaneb. Sellest ei väsi kunagi.
Nüüd mitteõelad lõbustused. Neid on palju, aga siinkohal tahaksin kirjeldada seda, millega tuttav olen ja näiteks valisin ööklubi külastamise, sest elu on näidanud, et üks klubiskäik kahe kuu jooksul kaalub üles poole aasta kaabeltelevisiooni poolt pakutava saadete paremiku. Vähemalt nii on see minu puhul. Võib-olla just sellepärast, et normaalolukorras satungi klubisse umbes kord kahe kuu jooksul... kui sedagi. Seekordne mölluõhtu algas alkohoolsete jookide (liig)tarbimisega nagu ikka ja kulmineerus siis klubis. Järellainetusena võib täheldada purskkaevus sulistamist, linna räigeima parmupubi külastust ja McDonalds'i McDrive külastust, mis tõsi küll toimus ilma mootori hobujõudude abita.
Klubi säravaim hetk oli see, kui ma olin joonud muuhulgas 2 tequila shoti, mõned lonksud viskit ja pool mohitot, millele eelnes väike rumm ja pool pudelit veini eelroana ning vaarikasiider magustoiduks; tulid tantsupõrandal minu juurde kaks noormeest. Noormees vaatas mind, teine seisis eemal ja jõllas ebamäärases suunas. Mina vahtisin vastu, ei saanud midagi aru ja kargasin edasi. Noormees 1 tuli minu juurde ja avaldas soovi tansulkaga liituda, mispeale mu mitte just 100% kaine mõistus tegi kiired arvutused (võõras mees ja tantsida ->ah?minuga?sõbranna on ka.. ?->OOTA, mul on oma mees->Kao, kiirelt!!!!) ja asusin tegutsema. Lükkasin oma sõbranna meestele otsa, röögatasin: "tema tantsib!" ja pagesin omastarust kiirelt ja kavalalt kolm sammu eemale, kuuldes veel järelhüüet "Sina tantsida ka!" Aga ma olin juba kosmilisel kaugusel ja seega ohutus kohas viis meetrit eemal. Kolme minuti pärast hakkas mul igav ja ma läksin tagasi.
Pärast kogu klubituuri valutasid mu jalad umbes nädalakese. Klubist väljudes lõid nad tuld, järelikult oli vaja jahutada - loomulik ju. seepärast võtsin sammud purskkaevu suunas ja leoasin oma jalgu selle külmas vees. Mõnus. Oma uued koturnid (hellitusnimi minu uutele ja ilusatele kingadele, mida kandes ma olen umbes 12 cm pikem) sain sisse kantud ja diskensil ka pühitsetud. Lõbus oli.
No comments:
Post a Comment